Eelmisel nädalal järgisid Eesti ja Läti Leedu eeskuju ning lahkusid 16+1 formaadist. Tšehhi ja teised formaadis osalevad riigid väljendavad ühe häälekamalt skepsist algatuse vastu.

16+1 formaat ehk Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaheline koostöö (中国—中东欧国家合作, Zhongguo-Zhong Dong Ou Guojia Hezuo) käivitati 2012. aastal Hiina-keskse algatusena ning see hõlmas 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki. 2019. aastal liitus formaadiga ka Hiinale tugevalt võlgu olev Kreeka ja platvorm sai lühikeseks ajaks nime 17+1.

Kuigi ametlikult kirjeldatakse seda majanduskoostöö platvormina, näitavad tegelikud saavutused ja Hiina Rahvavabariigi (HRV) suhtumine, et platvormi tegelik fookus ei ole kunagi olnud kaubandusel ja investeeringutel. Pigem on HRV seda kasutanud propaganda- ja mõjutamisvahendina, raisates Kesk- ja Ida-Euroopa diplomaatilist suutlikkust tegevustele, millest sai ainsana kasu Peking.

Kasu puudumine ja riskide rohkus on viimasel ajal pannud mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 16+1 formaadis osalemist ümber hindama. On kätte jõudnud aeg ka teistel formaadis osalevatel riikidel järgida Balti riikide eeskuju ja sellest Hiina mõjuvahendist loobuda.

Riskantne ettevõtmine

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on juba aastaid väljendanud pettumust 16+1 üle, väites, et Peking ei ole täitnud oma lubadusi investeeringute ja turulepääsu osas. Piirkonna eksperdid on Pekingi tegevust selles valdkonnas nimetanud "tühjade lubaduste majandusdiplomaatiaks".¹

16+1 formaat ei ole majanduskoostöö platvorm. Pigem on see poliitikutele, teadlastele ja teistele ühiskonnategelastele suunatud mõjutustegevuse vahend. Sellest annab tunnistust näiteks Hiina Kommunistliku Partei (HKP) mõjutustegevusorgani, rahvusvaheliste suhete osakonna (ILD, 中央对外联络部, Zhongyang Duiwai Lianluo Bu) ulatuslik kaasamine 16+1 üritustesse, mis on suunatud nii madalama kui ka kõrgema astme poliitikutele.² 2015. aastal kirjeldas Tšehhi vastuluure ILD-d kui erilist Hiina luureagentuuri.³

ILD profileerib ja kaasab sageli majanduskoostöö varjus Kesk- ja Ida-Euroopa poliitilist ja ärieliiti, et edendada HKP huve selles piirkonnas.⁴ ILD peamine korrapärane 16+1 üritus – Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa erakondade vaheline dialoog (中国 – 中东欧政党对话会, Zhongguo – Zhong Dong Ou Zhengdang Duihua Hui) – koondab Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgeid poliitikuid, kes seejärel sageli edendavad HKP poliitikat oma riigi huvide arvelt.⁵ ILD kaasab ka konkreetsete riikide, sealhulgas Eesti poliitikuid.⁶

16+1 platvormi raames toimuvates õppeasutuste vahetusprogrammides ei osale ainult ILD, vaid ka Hiina riiklik julgeolekuministeerium (MSS, 国家安全部, Guojia Anquan Bu), mis on Hiina Rahvavabariigi peamine tsiviilluureagentuur.⁷ 16+1 ametlikku mõttekodade platvormi ning samuti Hiina – Kesk- ja Ida-Euroopa Instituuti (中国-中东欧研究院, Zhongguo-Zhong-Dong-Ou Yanjiu Yuan) juhib riikliku julgeolekuministeeriumi endine kõrge ametnik.

Need platvormid on mobiliseerinud endisi Tšehhi kommunistidest salapolitseiagente, aga ka piirkonna teadlasi propaganda- ja mõjutusoperatsioonidesse.⁸

Keev frustratsioon

Et lubatud majanduslik kasu ei ole realiseerunud, on teadlikkus platvormi 16+1 riskidest Kesk- ja Ida-Euroopa riikides oluliselt paranenud. Mitmed 16+1 riigid on viimasel ajal üles näidanud oma rahulolematust platvormiga.

Bulgaaria, Sloveenia, Rumeenia ja Balti riigid keeldusid saatmast riigipäid viimasele 16+1 (virtuaalsele) tippkohtumisele 2021. aasta veebruaris. Peale selle kritiseerisid mõned Kesk- ja Ida-Euroopa riigid videokonverentsi ajal kasu puudumist.⁹

Mõni kuu hiljem, keset diplomaatilist tüli Hiina Rahvavabariigiga, teatas Leedu ametlikult, et lõpetab 16+1 tegevuses osalemise. Selle tulemusena kehtestas Hiina Leedu ettevõtetele ja nende partneritele mitteametliku majandusembargo.¹⁰ Tänavu mais võttis Tšehhi parlamendikomisjon ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles kutsutakse valitsust üles vaatama üle oma osalemine selles Hiina-keskses platvormis.¹¹

Peking on küll Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rahulolematusest teadlik, kuid investeerib endiselt aega 16+1-sse. Tõenäoliselt kavatseb ta platvormi või vähemalt selles osalevaid riike ära kasutada, et saada juurdepääs Ukraina sõjajärgsele ülesehitamisele. Seda kuulutasid tänavused Hiina diplomaatilised missioonid, mille ülesandeks oli hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide huvi 16+1 vastu ja "selgitada Hiina seisukohta Ukraina küsimuses".¹²

Tundub, et missioon ei suutnud suurendada 16+1 entusiasmi, arvestades, et hiljuti Pekingis 16+1 kümnenda aastapäeva tähistamiseks peetud suursaadikute ümarlaual osales diplomaate vaid 11 riigist.¹³

Sellegipoolest on 16+1 koostöö murettekitav, arvestades Kiievi ustavaima liitlase ning suurima Kesk- ja Ida-Euroopa riigi Poola hiljutisi katseid laiendada koostööd Hiina Rahvavabariigiga, mis on seni toonud vähe kasu Poolale, kuid on andnud poliitilises plaanis nii mõndagi HRV-le.¹⁴

Hiina on osutunud kahtlaseks partneriks. Mitteametlik embargo Leedu suhtes, mis eirab WTO reegleid ja karistab ärisubjekte puhtalt poliitilistel põhjustel, samuti pikaajaline koostöö Venemaaga viitavad sellele, et ulatuslik pikaajaline koostöö Pekingiga võib ohustada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide julgeolekut ja stabiilsust.¹⁵

NATO uus määratlus, mille kohaselt on Hiina Rahvavabariik julgeolekuprobleem, ning EL-i poolt 2019. aastal Hiina süsteemseks konkurendiks määramine viitavad sellele, et oodata on edasist eskaleerumist.¹⁶ Tuleks astuda samme julgeoleku- ja majandusriskide maandamiseks.

Kaaperdatud välispoliitika

Hiinaga suhtlema kiirustades on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid sageli tuginenud lobistidele ja Hiina käepikendustele, kellel on huvide konflikt. Nende isikute kaudu või nendega kooskõlastatult kasutab Peking ära olemasolevat teadmiste asümmeetriat Hiina ja muu maailma vahel ning paneb edukalt demokraatlike riikide institutsioone teenima Hiina Rahvavabariigi huve.¹⁷

Nii eraldatakse riikide ressursse Hiina poliitiliste eesmärkide teenistusse ning piiratud diplomaatilist suutlikkust raisatakse kahtlastele projektidele, mis ei too Euroopa ühiskondadele kasu.

Äärmuslik juhtum on Tšehhi tööstus- ja kaubandusministeeriumi Hiina–Tšehhi Siiditee Algatuse Koostöökeskus, millest teatati esmakordselt ILD dialoogi raames 2017. aastal.

Keskus asutati HRV Riikliku Arengu- ja Reformikomisjoni (NDRC) Rahvusvahelise Koostöö Keskuse (国家发展改革委国际合作中心, Guojia Fazhan Gaige Wei Guoji Hezuo Zhongxin) osana.¹⁸

NDRC-le vastava institutsiooni puudumise tõttu otsustas Tšehhi tööstus- ja kaubandusministeerium anda keskuse igapäevased toimingud allhanke korras lobirühmale, mida veab endine kaitseminister Jaroslav Tvrdík, kelle tööandja on HRV turule palju investeerinud Tšehhi korporatsioon PPF.¹⁹ Just selleni võib huvide konfliktiga Hiina käepikendustele tuginemine viia: nime poolest Tšehhi riigiasutust juhib HRV ning Peking ja tema liitlased istuvad laua mõlemas otsas.²⁰

Aastatel 2013–2020 on järjestikused Tšehhi valitsused Hiina Rahvavabariigi poole pöördumisel sageli toetunud Tvrdíkile ja PPF-ile, mis on kontserni ärihuvide tõttu Hiinas tekitanud tõsise huvide konflikti. Peale selle korraldas PPF riigi meedias ja poliitilistes ringkondades varjatult HKP-meelse propagandakampaania.²¹

Kuigi keskuse tegevus ei ole toonud Tšehhi ühiskonnale käegakatsutavat kasu, aitas see institutsionaliseerida HRV mõju Tšehhis.²² Nii viis asümmeetriline suhe NDRC ja Tšehhi ministeeriumi vahel selleni, et Tšehhi riik andis osa oma välispoliitikast üle kohalikule lobirühmale ja HRV-le.

Peale selle tutvustas keskus Tšehhi ettevõtetele potentsiaalse partnerina Xinjiangi Tootmis- ja Ehituskorpust (新疆生产建设兵团, Xinjiang Shengchan Jianshe Bingtuan), mis on HRV poolsõjaväeline organisatsioon. Kui Tšehhi ettevõtted alustavad selle organisatsiooniga koostööd, võivad nad silmitsi seista tõsiste tagajärgedega, arvestades, et USA on kehtestanud sellele organisatsioonile sanktsioonid uiguuride genotsiidis osalemise eest.²³

Soovitused

1. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid loobuma 16+1-st. Vähemalt peaksid nad lõpetama aseministrite või kõrgema astme ametnike saatmise 16+1 üritustele, et mitte raisata oma väärtuslikku diplomaatilist võimekust suhtlusele, mis ei too vähimatki kasu.
2. EL-i kuuluvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid kasutama ära Euroopa Liidu-Hiina platvormide ja standardsete kahepoolsete mehhanismide kogu potentsiaali, et edendada oma huve Pekingi suhtes, selle asemel et osaleda kahtlastes Hiina-kesksetes algatustes.
3. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid keskenduma Aasia riikide (nt Taiwani, Jaapani ja Lõuna-Korea) turgudele, mis austavad õigusriigi põhimõtteid ja toetavad demokraatlikke väärtusi ning mille poliitiline risk on HRV süsteemiga võrreldes piiratud või puudub üldse.
   Hiinaga koostöö tegemise riskidest saab õppust võtta Austraalia, Leedu, Tšehhi ja isegi Eesti näitel. Venemaa sissetung Ukrainasse tõi ilmsiks ka selle, kui lühinägelik on teha ulatuslikku koostööd riikidega, mis rikuvad rahvusvahelist õigust ja mille valitsusel on piiratud stiimulid tegutseda ratsionaalselt ja etteaimatavalt.
4. Tagamaks, et koostöö HRV-ga teenib riiklikke huve, peaksid seda juhtima töötajad, kellel on vajalikud teadmised ja kelle üle teostatakse järelevalvet, et vältida huvide konflikti. Riigid ei tohiks lasta kahtlaste sidemetega inimestel mõjutada oma välispoliitikat.
5. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid otsima koostööd sarnaselt mõtlevate jõududega Euroopas, sealhulgas teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, et ühiselt tagasi lükata niisugused Pekingi-kesksed algatused nagu 16+1 ja Siiditee.

Filip Jirouš lõpetas Karli Ülikooli Prahas sinoloogia erialal uurides ühe Euroopa riigi näitel Hiina ühisrinde tegevust. Varasemalt Sinopsise teadurina on ta avaldanud Tšehhi ülikoolide koostööst Hiina Rahvavabastusarmeega, HKP ühisrinde töö süsteemi propaganda tööst Euroopas ja teistest HKP mõjutustegevuse tahkudest. Kommentaar ilmub koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti Välispoliitika Instituudiga.