"Oleks viga inimeste emotsioonide ja soovidega mitte arvestada. Inimestega tuleb kindlasti rääkida, mitte jõupositsioonilt, vaid tuleb näidata, et nende mured ja emotsioonid on arusaadavad, et mite tekitada vastasseisu, et mitte tekitada inimestel tunnet, et nad on vaenlased omaenda riigis. Ja kui see protsess peaks võtma rohkem aega, siis seda aega tulebki võtta, sest see on seda väärt," vastas Kõlvart küsimusele, kas tema hinnangul oleks tanki äraviimine viga.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeval, et valitsus leppis kokku, et punamonumendid, sealjuures Narva tank, tuleb eemaldada avalikust ruumist nii kiiresti kui võimalik. Täpsem ajastus sõltub tema sõnul logistilisest korraldusest.

Kõlvarti sõnul peaks minevikust, täpsemalt 15 aastat tagasi Tallinnas toimunust, õppima.

"Ma tuletaks ajaloolist fakti meelde, mida me juba enam ei mäleta  ja sellest ei räägi – 2007. aastal oli võimalus seda protsessi (pronkssõduri äraviimist – toim.) korraldada rahumeelselt ja soliidselt – oli veteranide organisatsiooniga kokkulepe sel teemal ja võimalik seda teistmoodi korraldada. Ma ei usu, et keegi sooviks, et sellised sündmused leiaksid nüüd aset Narvas. Ma arvan, et nii palju targad me võiksime olla, et vanu vigu mitte korrata," lausus Kõlvart.

Narva linnapea Katri Raik on ERRile öelnud, et linnavõimud ei hakka nõukogude vägedele pühendatud tank-monumenti linnast teisaldama ning kui seda teha, siis riigiga koostöös. Raik andis mõista, et enamik narvakaid oleks selle vastu.

Viimastel päevadel on tanki kogunenud valvama inimesed, kes kardavad, et see kavatsetakse lähipäevil sealt minema viia.