Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit toetavad riigi otsust moodustada punamonumentide temaatikaga tegelev töörühm, mille sihiks on anda sisuline hinnang avalikus ruumis olevatele monumentidele ja hauatähistele.

Erialaorganisatsioonid nõuavad komisjoni, protokollide ja otsuste avalikustamist, mis praegu on salastatud. "Kõik avalikku ruumi puudutavad otsused ning arutelud on Eesti Vabariigis olnud avalikud ja sedasi peab ka jääma," seisab pöördumises valitsuse poole.

Komisjoni töö läbipaistvus, kogukondade ja laiema avalikkuse kaasamine annab erialaliitude hinnangul otsusele täiendava jõu ja legitiimsuse.

Erialaorganisatsioonid juhivad tähelepanu, et Eesti avaliku sektori institutsioonid järgiksid demokraatliku ja läbipaistva ühiskonna põhimõtteid. Ühingud paluvad avalikustada töögrupi koosseis, protokollid ja otsused, ning on valmis omalt poolt määrama töögrupi liikmed, kes on valmis võtma vastutust oma otsuste eest.

Riigikantselei juurde moodustatud monumendikomisjoni juht on Asko Kivinuk, kuid komisjoni teised liikmed on salastatud. Kivinuk ise on varem ERR-ile öelnud, et komisjoni kuuluvad kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, kaitseministeeriumi esindajad, nende allasutuste esindajad.

"Venemaa õigussüsteemis on inimestele, kes vastavaid monument hakkavad teisaldama või liigutama, ette nähtud kriminaalkaristus tagaselja. Ja me lihtsalt ei soovi teiste [komisjoni kuuluvate] inimeste nimesid avaldada," põhjendas Kivinuk nimede salastamist.

Komisjoni protokollide salastamist põhjendas ta sellega, et "protokollis on täpselt samamoodi fikseeritud kõik kohal olevad liikmed, siis protokollid praegu ei kuulu avalikustamisele".

Juuli lõpus kutsus riigikantselei juurde loodud komisjon inimesi teavitama punamonumentide asukohtadest. Esmaspäeval öeldi riigikantseleist ERR-ile, et üleskutsele reageeris 53 inimest.

Mälestusmärkide eemaldamise õiguslike aluste analüüs on komisjonil hetkel veel pooleli ning plaanitakse valmis saada käesoleva nädala jooksul.

Eesti avalikus ruumis on hinnanguliselt 200-400 okupatsioonivõimu sümboleid kandvat mälestusmärki või hauatähist.