Tallinna linn on rajanud Toompuiesteele uued kahesuunalised jalgrattateed, mis on laiemad kui eelmised ja pollaritega piiratud. Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on see väga oluline turvameede.

"(See annab) tunnetuslikku turvalisust, teadmist, et tegelikult ka autojuht märkab neid pollareid ja see tekitab ka autojuhtidele teistsuguse tänavaruumi tunnetuse," rääkis Lippus.

Liiklemise teevad siiski ohtlikuks bussipeatused rattarajal, mis sunnib rattureid sõitma autoteel.

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on Toompuiestee, Narva maantee ja Hobujaama ristmiku rattateed siiski ajutised lahendused.

"Rattarajad Toompuiesteel on kiire ja üpriski odav lahendus. Selleks, et kuskile tänavale teha korralikud rattateed, on vaja see tänav ümber ehitada, mis on kallis ja aeganõudev," rääkis Svet.

Sügisel ongi linnal plaan hakata ehitama Kaarli ja Mere puiesteel ratturitele oma teekonda, mis ei ristu ühistranspordi omaga.

"Loogiline on üldjuhul see, et rattatee läheb bussipeatuse tagant ehk inimesel bussipeatuses ootamine ja bussi peale minek toimub ühes taktis. Aga selge markeerimine, et oleks aru saada, kus on jalgrattatee ja kus on jalakäijate tee," selgitas Lippus.

Ratturid leiavad, et pealinnal on selles osas veel väga pikk maa minna. Tallinlane, kes enne sõitis kogu oma elu jalgrattaga, nüüd pigem liigub igale poole jalgsi.

"See on läbi mõtlemata süsteem lihtsalt. Kui mujal riikides ka käia, siis tegelikult on näha, kui hästi see toimib, kui paljud inimesed tegelikult kasutavad rattaid, sest teed on hästi turvalised ja teed on hästi läbi mõeldud, jõuab punktist A punkti B väga hästi, aga Tallinnas on palju arenguruumi," rääkis Signe.

"Autojuhid vahepeal ei märkagi, et siin on rattatee märgitud punaseks ning sõidavad omaette, oma teed ja ei arvesta ikkagi ratturitega," ütles Jelena.