Pärtel-Peeter Pere: Tallinna transpordiamet on linna suurim probleem

Autoga võib igaüks sõita, seda ei keelata kellelegi ära. Kõik autod ei mahu aga ühtegi linna ära, saastagu nad või sõitku elektriga. Kuid Tallinnas on väga paljud elanikud sunnitud autot või kahte pidama. See ei ole vaba valik, sund tuleb linna poolt, kirjutab Pärtel-Peeter Pere.
Tallinnas on olulisemaid probleeme kui madalemissioonitsooni ehk puhta õhu piirkonna loomine. Linna juhtimise, kinnisvara arendamise, parkimiskorralduse, eluasemeturu, ettevõtluse ning inimeste ohutuse suurim vastane on Tallinna transpordiamet. Tallinna suurim probleem mustvalgelt on Tallinna transpordiameti töö tõttu tekkivad liiklussurmad, -õnnetused ja ülekäiguradadel inimeste alla ajamine. Allpool analüüs ja ettepanekud lahenduseks.
Ohutuse suurendamine
Esmalt madalemissioonitsoonidest. Probleemi olemus on inimeste tervises, mida kahjustab liiga suur hulk autosid. Kindlasti ei pea keegi sisse hingama autodest tulevaid heitmeid (NOx ja PM), mis reaalselt teevad inimesi haigeks, tapavad, pärsivad õppevõimekust, tekitavad vaimseid häireid, dementsust.
Autostumise probleemi lahenduseks on tervikpildiga töötamine: ohutust suurendavad ja õhusaastet vähendavad piirkiirus 30 km/h, andmepõhine ühistransport ja ohutud ning terviklikud rattateed, mis omakorda võimaldavad jalakäijatel turvaliselt kõnniteedel jalutada. Kõik need asjad koos loovad võimaluse valida soovi korral auto asemel muu liikumisviisi.
Vaadates arenenud linnasid näeme, et madalemissioonitsoonid ja/või kesklinnades eraautoliikluse piiramine on tulnud, et jääda, sest erinevalt Tallinnast on inimeste elu ja tervis esikohale seatud.
Kliimakriisi tõttu on riikidel ja linnadel oma süsinikuheite vähendamise eesmärgid, millest ei saa mööda.
Tallinna enda korraldatud üritusel "Tulevik on tänav/v" ütles tehisintellektiga liiklusandmeid mõõtva tehnoloogiaettevõtte Fyma tegevjuht Karen Burns, et "rohepööre ei ole võimalik ilma linnaliiklust radikaalselt muutmata." Burnsi väide tugineb andmetele linnades nagu Dubai, London, Narva või Tartu. Tema informeeritud arvamus kõlab kokku lugematute ekspertide, uuringute, akadeemikute ja targa linna strateegiatega.
Autostumine lõpetatakse niikuinii
On äärmiselt oluline aru saada, et ükskord jõuab Tallinn teistele linnadele järele. Muidugi on see kogu linna konkurentsivõimele ja elanike elukvaliteedile halb, kui peame terve põlvkonna veel ootama. Kes ei taha reisida näiteks Põhjamaadesse, Madalmaadesse, Berliini, Brüsselisse, Viini või Londonisse, lugege nende paikade targa linna strateegiaid.
Tampere on väiksem põhja pool olev sisemaal asuv linn, kus kesklinnas antakse ruum tagasi inimestele, seal on nende turvalisus ja ligipääsetavus asutustele ja teenustele olulisem kui eraautoga 60 km/h linnast läbi sõitmine. Tamperet peetakse Soome targa linna rahvusvahelist tähelepanu saanud edulooks. Mujal eraautode roll ehk ruum linnas juba ammu väheneb.
Tallinnas saab olema vähem autosid, sest meil ei ole ruumi. Kogu lugu. See juhtub. Mitte sellepärast, et kellegi maailmavaade nõuab. Tallinna enda strateegiad nõuavad seda, hiljemalt aastaks 2035. Mis on linna arengu tempos ülehomne päev: muudatused peavad hakkama pihta juba täna.
Haige ühiskond haiges linnas
Meie ühiskond on haige: lapsed rasvuvad, täiskasvanud surevad liiga sageli südame-veresoonkonna haigustesse. Mõlema vastu aitab, arstide ehk asjatundjate sõnul, mõõdukas igapäevane liikumine. Seda omakorda aitab teha linn, mis on kujundatud nii, et kahel jalal liikumine on ohutu, kiire ja mugav. Kui arutelu on viinud jutu vaesusele, siis tasub meenutada, et autopidamine moodustas enne Ukrainas toimuvat sõda väga paljude majapidamise eelarvest 30 protsenti.
Autoga võib igaüks sõita, seda ei keelata kellelegi ära. Kõik autod ei mahu aga ühtegi linna ära, saastagu nad või sõitku elektriga. Kuid Tallinnas on väga paljud elanikud sunnitud autot või kahte pidama, see ei ole vaba valik. Sund tuleb linna poolt, sest töökohad, lasteaiad ja koolid ei ole tiheda võrguna üle linna ja/või ei ühenda neid ühistransport ega turvalised rattateed.
Tallinnas on liiga palju autosid: meil on 450 autot tuhande elaniku kohta ja linnavalitsuse teedeprojektis on siht, et meil oleks 650 autot tuhande elaniku kohta. Kiiresti kasvavates, kuid kaasaegsetes linnades nagu Helsingi ja Stockholmi on 320-350 autot tuhande inimese kohta ja see langeb.
Tallinna transpordiamet töötab linna Tallinn 2035 arengukava eesmärkidele vastu. Näiteks ühistransporti ei ole Tallinna transpordiamet siiani tahtnud andmepõhiselt ära korraldada (Tartu sai sellega hakkama paari aasta eest). Samuti pole suudetud teha turvalisi rattateid, samal ajal kui Stockholmis sõidavad inimesed kuni 20-30 minutit rattaga tööle ja seda aasta ringi.
Tallinn on imeväike linn, rohkem kui pooled sõitudest siin jäävad kolme kuni viie kilomeetri piiresse, meil pole vaja 30 minutit sõita. Linna täiesti saamatu liikluskorralduse tõttu sõltuvad oma argilogistika korraldamisel autost liiga paljud inimesed.
Kohalik omavalitsus ei sea kinnisvaraarendajatele kohustust ehitada (põllupealsetesse) elamurajoonidesse kooli ega lasteaeda, ega luua toimivat ühistransporti ega muid teenuseid. Iga eluaseme juurde nõuab linn ainult üks-kaks parkimiskohta ehk öeldakse selgelt: kõik sõidavad autoga ja punkt. Kõik see viib süsinikuheiteid üles, mitte alla, ja see suurendab autostumist.
Meie ühiskond on haige, ütlevad tervisenäitajad. Meie ühiskond on haige, sest auto on püham kui inimelu. Miks on Tallinna koolide juures endiselt autoparklad ja mitte hoovid ning lastele mõeldud ohutud alad? Miks kõlab ainult ja ainult Tallinna linnast rääkides küsimus, et miks autojuhte "kiusatakse taga"? Pruukis ainult Madle Lippusel, ühel vähestest kaasaegseid linna mõistvatest poliitikutest, seda muu jutu hulgas mainida kui üleöö ilmus (ühis)meediasse hüsteeria.
Hambaravist või kirurgide tööst tavaliselt inimesed ei räägi, sest see nõuab oskust ja teadmisi. Miks ei viida end linnaplaneerimisega kurssi enne, kui hakatakse asjadest puusalt arvama? Informeerimata ja eelarvamustele rajatud arutelu on kõike muud kui arutelu.
Näiteid Tallinna probleemidest
Inimesed saavad liikluses surma ja viga, Tallinna transpordiamet eirab selle probleemi lahendamist, ei täida oma ülesannet ja muudab oma tööga olukorda järjepidevalt halvemaks.
Ka ettevõtjate, kinnisvaraarendajate ja korteriostjate suurim probleem on linna transpordiameti töö. Sealt majast sunnitakse iga kui viimse uue korteri juurde ehitama vähemalt ühte parkimiskohta. Miks võrdub 100 või 500 uut korterit vähemalt sama paljude autodega? See kõik maksab, raiskab ruumi ja taastoodab autostumist.
Miks ei ole linn teinud kõnniteid uue muusika- ja balletikooli ette Tatari-Pärnu maantee ristmikule? Kooli ümbrus on endiselt autode päralt, nn ajakirjandusmaja all pargivad kõnniteel aastaid autod. Pöördumisi on tehtud korduvalt: seal alustavad esimesed klassid sügisel kooliteed ning õnnetused hüüavad tulles, aga transpordiamet ei lahenda probleemi.
Miks on lasteaedade ja koolide ümbruses lastele eluohtlikud autoparklad? Miks laiutab Tallinna Inglise Kolledži ja keskraamatukogu vahel autoparkla? Miks on Tallinna Endla lasteaia ees vaja 80 lapsel käia parkivate autode vahel?
Tallinnas on müratase tervist kahjustav. Näiteks Tulika tänava elanikud on teinud tervistkahjustava, seaduses lubamatult kõrge mürataseme pärast lugematuid pöördumisi, aga transpordiamet ei lahenda mitte midagi.
Pöördumisi tehakse pidevalt küll koolide-lasteaedade hoolekogude, korteriühistute ja asumiseltside poolt. Transpordiameti vastus, kui see tuleb, räägib alati sellest, kuidas autoliiklus on A ja O. Milline okupatsiooniaegne, täiesti iganenud paradigma on see aastal 2022.
Lahendusi
Tallinna liikluskorraldus ja transpordiamet hakkavad peagi alluma uuele abilinnapeale Tanel Kiigele (Keskerakond). Esimene asi, mida uuel abilinnapeal tuleb teha, on viivitamatult lahti lasta praegune Tallinna transpordiameti juht ja läbipaistva rahvusvahelise konkursiga leida uus juht asutusele, mida on 16 aastat juhtinud sama inimene.
Transpordiametit peavad juhtima inimesed, kes tunnevad oma valdkonda, kellel on lai silmaring, erasektori töökogemus, sealjuures eelistatavalt välismaal. Teisiti sealne okupatsiooniaegne autostumist tekitav mentaliteet ei muutu. Kui Kiik suudab ameti juhi välja vahetada, on lootust muutusteks. Seni jätkub kõik vanaviisi.
Toimetaja: Kaupo Meiel