Tallinn plaanib kesklinna rattateede võrgustiku valmis ehitada lähiaastatel
Tallinna eelarvestrateegia näeb ette, et kesklinna rattateede põhivõrgustik ehitatakse välja lähiaastatel. See eeldab 40 kilomeetri jagu füüsiliselt eraldatud rattatrasse.
Kui palju Tallinna kesklinna plaanitavast 40 kilomeetrist rattateest järgmisel aastal välja ehitatakse, pole veel selge, sest linnaeelarve saab paika umbes kuu jooksul. Rattateeks plaanitakse kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide raha.
"Aga meil on plaanis järgmisel aastal ehitada välja või alustada rattateede rajamist Lastekodu tänavale, Tehnika tänavale. Me kindlasti rajame terve rea ajutisi lahendusi, mis meenutavad natukene seda, mis on tehtud Toompuiesteel. Meil tekivad uued rattateed Jõe, Pronksi tänavatele, Kalamaja tänavale ning Vana-Sadama trammi kõrvale," selgitas abilinnapea Vladimir Svet.
Kesklinna kasuks räägib sealse piirkonna suurim kasutajate arv, nagu näitab transpordiameti liikuvusuuring. Uuringu järgi on rattateede kasutamisaktiivsus kasvanud, kuigi eeskätt elektritõukeratta kasutajate arvelt.
"Ligi 30 protsenti ühiskonnast on seda ühel või teisel juhul kasutanud ja selle hulgas on ka selliseid püsikasutajaid, kellel on juba isiklik kergliikur soetatud. /.../ Me näeme, et kesklinnas on kõige suurem kasutajate hulk. Eks see on ka loogiline, kuna siin linnaosas on ka kõige realistlikum hommikul tööle, poodi, mujale rattaga liigelda. Näeme, et päris hästi on vastu võetud ka Toompuiestee ajutised lahendused rattaliikluse vaates," rääkis abilinnapea Tanel Kiik.
Lisaks alustatakse rattatee rajamist Nõmme ja Kesklinna vahele. Trass hakkab kulgema mööda Tondi tänavat, kus raudteeülesõit tehakse ohutuma liiklemise nimel kahetasandiliseks. Tondi tänavalt kulgeb see edasi mööda Rahumäe teed kuni liigub piki Raudtee tänavat Nõmme keskusesse välja. Järgmisel aastal peaks valmima Rahumäe ja Tervise tänava vaheline lõik ning algama Tervise ja Raudtee tänava vahelise lõigu projekteerimine.
Edasi aga on vaja saavutada kokkulepe Eesti Raudteega, et kasutada nende käsutuses olevat maad, mis kulgeb piki raudteed.
"Me ootame sellisel juhul motiveeritud taotlust, eeldame, et sellised plaanid lähevad kokku planeeringutes ettenähtuga ja vaatame need konstruktiivselt läbi. /.../ Kas on võimalik või võimatu, seda on tarvis väga konkreetselt lõigu kaupa vaadelda, et kas sinna jääb ette kommunikatsioone, mida tuleb kaitsta, ümber tõsta või ei ole seda võimalik teha. Samuti meie huvi ja vajadus on kindlasti säilitada juurdepääs raudteele," rääkis Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"