Üliõpilaskondade liit tõi valitsusele saadetud pöördumises välja, et nende varasemad otsused on juba raskendanud pikaajaliste viisade väljastamist Vene ja Valgevene kodanikele ning lisaks ei võta ka Eesti kõrgkoolid enam nendest riikidest uusi tudengeid vastu. Seega puudutab kõnealune määrus eelkõige neid üliõpilasi, kes juba praegu Eestis õpivad.

"Kuivõrd muudetud määruse alusel ei väljastata alates 30. juulist kahe riigi
kodanikele viisat õppimise eesmärgil, siis tähendab taoline jäik lähenemine
seda, et nii mõnelgi tudengil jääb Eestis juba alustatud kõrghariduse
omandamine pooleli," teatas liidu nimel selle juht Marcus Ehasoo.

Veel eelmisel õppeaastal võeti Eesti kõrgkoolidesse vastu kahe riigi kodanikke ja ainuüksi Tartu Ülikoolis on Vene kodakondsusega tudengeid 218. Enim mõjutab muudatus neid tudengeid, kes pole oma õpinguid nominaalajaga lõpetanud.

"Eesti Üliõpilaskondade Liidule jääb arusaamatuks, millist positiivset mõju
omab juba kõrgharidust omandavate tudengite väljasaatmine riigist.
Tõenäoline on, et antud sanktsioon ei mõjuta eriliselt Venemaa Föderatsiooni
ja Valgevene Vabariigi käekäiku, küll aga väga oluliselt konkreetsete
tudengite omi," sõnas Ehasoo pöördumises.

Ta lisas, et liit on agressiooni vältel olnud ühenduses nii Eestis õppivate Vene ja Valgevene kodanikega kui ka Valgevene üliõpilaskondade liiduga ning nende kohtumiste põhjal on nad järeldanud, et need tudengid on vastu Ukrainas toimuvale sõjale ja ka oma kodumaa režiimile.

"Kuigi on selge, et ka vastavates seltskondades leidub erandeid, siis tuleb oluliseks pidada, et just noored on olnud mõlemas riigis need, kes on üritanud esile kutsuda võimul püsivate režiimide kukutamist ja pööret demokraatlikemate riikide suunas," lausus Ehasoo. "Seega võiksime näha Venemaa ja Valgevene tudengite Eestis õppimist kui võimalust panustada veelgi enam sellesse, et noored saaksid kogeda seda erinevust, mis eristab demokraatlikku ja autoritaarset riigivõimu."

Samuti ei mõista tudengid Ehasoo sõnul, miks eelistatakse sanktsioneerida esmajärgus neid, kes on juba mingil määral end Eesti riigiga sidunud ja kelle käitumist on seetõttu võimalik ka rohkem ennustada, samas kui Eesti-Vene piiril liigub tihedalt inimesi, kelle reaalsed kavatsused võivad olla riigivastased.

"Eeltoodut arvesse võttes palume Vabariigi Valitsusel kaaluda võimalust viia
määrusesse sisse erandid, mis puudutavad juba Eestis õppivaid tudengeid
olenemata kõrghariduse omandamise tasemest ja koormusest," palub üliõpilaskondade liit.

Läänemets erandite tegemist ei toeta

Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et küsimus tuleb jagada kaheks: see pool, mis puudutab sanktsioone, on põhimõtteline küsimus.

"Eesti on öelnud, et Ukrainas peab sõda lõppema ja kõik sanktsioonid Vene riigi kodanikele kehtivad ühtmoodi. Ka neile tudengitele, kes on Eestis. Suurte erandite tegemine on see, mida Venemaa tegelikult tahab, et Euroopa Liit hakkaks igas asjas erandeid tegema. Siis on võimalik ühele ja teisele erandile viidata ja niimoodi riike omavahel segadusse ja tülli ajada," lausus ta.

Teine pool puudutab ministri sõnul tudengeid ning nemad peaksid saama Eestis oma õpingud lõpule viia, probleeme ei tohiks olla, sest neile on antud õpingute ajaks luba siin riigis viibida.

"Küsimus on selles, mis saab sellest üliõpilasest pärast. Varasemalt, enne sanktsioonide kehtestamist oli neil võimalus soovi korral Eestisse tööle jääda, taotleda siin elamisluba. Seda võimalust neil täna ei ole," nentis ta.

Läänemets märkis, et kui need tudengid on Ukrainale toetust avaldanud ja nende jaoks tähendab riigist lahkumine seda, et neid võib kodumaal oodata karistus, siis ei tohiks me riigina neid nii kehva olukorda lükata.

Kõigil neil, kes on Ukraina toetuseks sõna võtnud ja Eestis Putini režiimi vastaselt tegutsenud, on võimalik paluda rahvusvahelist kaitset ja iga juhtumit on võimalik eraldi hinnata.

"Kui nende elu peaks ohtu sattuma, on Eesti riigil võimalik põhjendatud juhul appi tulla," ütles Läänemets.

Õiguskantsler kritiseeris määruse ebaselgust

Üks Vene kodanikust tudeng, kes on mitu aastat Tartu ülikoolis õppinud ja kes muretseb oma elamisloa pikendamata jätmise pärast, pöördus abi saamiseks õiguskantsleri poole.

Õiguskantsleri büroo küsis seoses selle ja ka teiste meedias sarnast muret väljendanud Vene kodanikest tudengite arvamusega teisipäeval siseministeeriumilt, kas kõnealune määrus kehtib ainult nende Vene kodanike suhtes, kes soovivad asuda Eestisse õppima ja selleks esimest korda elamisluba või viisat taotlevad, või ka nende suhtes, kes siin juba õpivad ja kelle viisat on tarvis pikendada.

"Määruse seletuskirjas ei ole selgesõnaliselt käsitletud seda küsimust, kas see kohaldub vaid nende inimeste suhtes, kes alles soovivad asuda Eestisse õppima ning taotlevad esmakordselt elamisluba või viisat õppimiseks," toob õiguskantsleri büroo oma kirjas siseministeeriumile välja.

Õiguskantsler soovib selgitust, kuidas määrust kohaldatakse ning lisaks tahab teada, kas ministeerium on andnud politsei- ja piirivalveametile määruse rakendamise osas suuniseid ja millised need on olnud.