X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus teeb Eestis õppivatele Vene tudengitele erandi

{{1660213920000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Valitsus otsustas anda Eestis õppivatele Vene tudengitele aasta aega pikendust, et nad oma nominaalajast väljuvad õpingud lõpetada saaks.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) rääkis, et kuna viisa või elamisluba on väljastatud nominaalajaga tasemeõppe omandamiseks, siis need tudengid, kes ei ole suutnud seda nominaalajaga teha ja vajavad lisaaega, saavad pikendust ühe aasta tasemeõppe õpingute lõpetamiseks.

"Siseministeeriumi hinnangul on see õppurite arv, kes seda lähema aasta perspektiivis vajaks, 50," sõnas Reinsalu.

Tasemeõppes on Reinsalu sõnul Vene Föderatsiooni tudengeid Eestis õppimas umbes 350.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) lisas, et kevadel kehtestatud sanktsioonide tõttu sattusid ootamatusse olukorda need Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada.

"Paljude nende noorte jaoks võib tänases olukorras koju pöördumine olla ohtlik, sest nad on võtnud sõna Ukraina kaitseks ning kritiseerinud Venemaa agressiooni ja režiimi. See on Venemaal kriminaalkorras karistatav ja seetõttu oli vajalik pikendada erandkorras nende tudengite elamislubasid ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada," lisas siseminister.

Läänemets ütles, et need, keda ootavad Venemaal repressioonid, võivad Eestis taotleda varjupaika.

Tartu ülikooli tudeng Renata ütles "Aktuaalsele kaamerale", et pärast Tartus kooli lõpetamist kavatseb ta jätkata õpinguid magistantuuris mõnes teises Euroopa kõrgkoolis. Venemaale ta tagasi pöörduda ei kavatse.

"Me ei tea, mis saab paari aasta pärast. Ma loodan, et kõik laabub. Ma väga armastan Eestit ja ma hea meelega jääksin ning jätkaksin õpinguid Tartu ülikoolis," sõnas ta.

Eesti Üliõpilaskondade Liit kutsus valitsusele saadetud pöördumises valitsust üles muutma juuli lõpus vastu võetud määrust Vene ja Valgevene tudengite Eestis õppimise piirangute kohta selliselt, et juba Eestis õppivad üliõpilased saaksid võimaluse oma õpingud siin lõpetada.

Liidu juht Marcus Ehasoo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et aastane pikendus on hea võimalus, samas peaks tema hinnangul leidma ka võimaluse neile, kes soovivad siin õpinguid jätkata. Ehasoo sõnul on asüüli taotlemine pikk ja aeganõudev protsess.

"Meie eesmärk peaks olema see, et need tudengid, kes on oma sellist nägemust näidanud, et nemad sõda ei toeta ja sooviksid pikemalt end siduda ja kes on ära õppinud eesti keele, neil peaks olema võimalus jääda," rääkis Ehasoo.

Uued tudengid Venemaalt ja Valgevenest Eestisse õppima praegu tulla ei saa.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Anne Raiste, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: