Riigikontroll: töötukassal puudub ülevaade, kas koolitustest on ka kasu

Töötukassa.
Töötukassa. Autor/allikas: ERR

Ehkki töötukassa pakub koolitusi üha rohkem ja selleks kulub aina suuremaid summasid, puudub töötukassal ülevaade sellest, kas koolitusest on uue töö leidmisel kasu, märkis riigikontroll oma analüüsis.

Riigikontrolli analüüs näitas, et aasta jooksul pärast koolitust on tagasi tööturule jõudnud kolmveerand töötutest, õpituga seotud töökoha on leidnud vähem kui pooled. Töötukassa ei saa võtta koolituste osas üksnes vahendaja rolli, vaid peab rohkem pöörama tähelepanu pakutava kvaliteedile, märkis riigikontroll.

Riigikontroll leidis, et töötukassa koolitustega seotud eesmärgid on liiga üldised ning koolituste tulemuslikkust tööle saamise seisukohalt tuleks täpsemalt jälgida.

"Õppimine on alati hea, kuid oluline on ka see, et õpitaks ennekõike seda, mis töö leidmist hõlbustab ja millistest oskustest tööturul puudus on," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.

Analüüsis toodi välja, et töötukassa jälgib vaid, kas inimene on koolituse järel üldse kuhugi tööle läinud. Seda aga, kui paljud erialakoolituse lõpetanud on tööle läinud sinna, kus saab õpitud oskusi rakendada, teada pole, sest töötukassa ei kogu täpsema töövaldkonna kohta infot ega kõrvuta seda koolitustel osalemistega. Kui töötukassa ei analüüsi, kuhu inimesed koolituse lõpetamise järel tööle asuvad ning kas leitud töö ja õpitud oskused on omavahel seotud, ei saa olla kindel, kas pakutud koolitused aitavad töötuid uue töö leidmisel piisavalt, märkis riigikontroll.

Riigikontroll leidis, et töötukassa koolituspakkumine vajab täpsemat eesmärgistamist ja koolituste mõju hindamist. "Praegu töötukassa töötute koolitusvalikuid selgemal moel ei suuna, valida saab 500 koolituspartneri väga erineva iseloomuga koolituse seast. Kuid töötukassa roll pole üksnes vahendada inimeste endi valitud enesetäiendamise võimalusi, vaid esmajoones toetada koolituste abil nende võimalikult efektiivset naasmist tööturule. Koolitusvaldkonna ja hilisema rakendumise põhjalikum analüüs aitaks suurendada tõenäosust, et raha suunatakse sinna, kus selle kasutamine on tulemuslikum," märkis riigikontroll.

Töötukassa peaks koolituste kvaliteeti kontrollima, mitte koolitajaid pimesi usaldama

Lisaks vajavad töötukassa pakutud koolitused riigikontrolli hinnangul põhjalikumat kvaliteedikontrolli.

"Töötukassa pakub koolitusi oma koostööpartnerite kaudu, kuid ei hinda nende koolituste kvaliteeti, sest peab piisavaks seda, kui partner on Eesti Hariduse Infosüsteemis märkinud end koolitajaks. 2015. aastal vastu võetud täiskasvanute koolitusseaduse järgi on tegevusluba vaja vaid mootorsõidukijuhi, eesti keele tasemeeksami, turvatöötaja ning vedurijuhi koolituse korraldajatel. Teistes koolitusvaldkondades loa taotlemisega sarnanevat kvaliteedikontrolli ei tehta ning koolituse soovija või tellija peab ise oskama hinnata, kas koolitus vastab nõuetele ja on kvaliteetne," märgiti analüüsis.

Riigikontroll leidis ka, et koolituse rahastaja ehk töötukassa saaks seaduse järgi teha koolituste kvaliteedi üle tõhusamat järelevalvet ning kehtestada selged tasemenõuded. "Töötukassa koolitusvõimaluste pakkujana ja -kulude kandjana ei tohiks võtta vaid vahendaja rolli. Töötukassa vastutab enda pakutava teenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest ning koolitusteenus on selle osa. Praegune süsteem ei taga seda, et pakutaks vaid kvaliteetseid koolitusi," märkis riigikontroll.

Töötukassa koolitustel osalemine on viimasel ajal oluliselt kasvanud: 2018. aastal osaleti 19 000 ning 2020. aastal juba 29 000 korda. Töötukassa vahendusel on võimalik õppida keeli, täiendada oma digioskusi, omandada ettevõtlusteadmisi, kuid kõige populaarsemad on töötute hulgas erialakoolitused. Kolme aastaga on lõpetatud erialakoolituste hulk kasvanud 80 protsenti ja osalejate arv 75 protsenti. Selle ajaga on töötukassa erialakoolitustele kulunud 32,7 miljonit eurot.

Perioodil 2018–2020 on töötukassa vahendusel erialakoolitustel osalenud ligi 28 000 inimest. Neist on ligi 21 100 tööturule naasnud, aga 6900 pole aasta jooksul pärast erialakoolituse läbimist tööturule tagasi pöördunud. Riigikontrolli analüüs näitas, et protsentides väljendudes on erialakoolituse lõpetamise järel sisenenud taas tööturule 74 protsenti ning keskmiselt 44 protsenti on leidnud töökoha, mis on seotud koolitusel omandatud või täiendatud oskustega.

Kõige sagedamini leiavad töö autojuhid, ehitajad ja müüjad

Riigikontrolli analüüs näitas, et kõige sagedamini leiavad töötud uue töö sõidukijuhina, ehitajana või müüjana ning koolitusega seonduval erialal sai tööle keskmiselt 44 protsenti erialakoolituse lõpetanutest. Sealjuures sai kõige suurema osalemiste arvuga (enam kui 12 600 osalemist) transporditeenuste õppekavarühmas koolitusega seotud tööd 46 protsenti lõpetanutest. 

Kõige kõrgem oli erialaga seonduv rakendumise määr juhtimise ja halduse ning majandusarvestuse ja maksunduse õppekavarühmades, vastavalt 62 ja 58 protsenti

Alla 30-protsendise erialase rakendumisega õppekavarühmad on vara- ja isikukaitse, juuksuritöö ja iluteenindus, tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine. Kõige madalam näitaja oli käsitöö õppekavarühmas, 14 protsenti.

Juuksuritöö ja iluteeninduse koolitused on osalemiste arvult olnud ühed populaarsemad (üle 3000 osalemise), kuid tööle selles valdkonnas asutakse harva, vaid 28 protsenti erialakoolituse lõpetanutest. Hoolimata suurest huvist kursustel osalemise vastu näitas ka tööturuanalüüs, et vabu töökohti on valdkonnas vähe ning sobivate teadmistega spetsialiste on juba piisavalt. Alates 2021. aasta märtsist töötukassa aga enam selle õppekavarühma koolitusi ei rahasta. Rahastamise lõpetamise otsus tulenes koolituste kvaliteediprobleemide esilekerkimisest. Näiteks lubatakse koolitusega anda oskusi, mille omandamine eeldaks hulga pikemat ja põhjalikumat õpet ning mille puudumisel võib hilisem teenuseosutamine olla ohtlik (nt täitesüstide, püsimeigi tegemine).

Ametid, kus aasta jooksul pärast koolituse lõpetamist asus tööle vähemalt üle 400 inimese, perioodil 2018–202021 Autor/allikas: Töötukassa, maksu- ja tolliamet

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: