Vseviov rõhutas "Ringvaates", et sõda ei ole läbi enne, kui kogu Ukraina, sealhulgas Krimm on vabastatud.

"Kes seal täpselt mida plahvatama pani, kas see oli ukrainlaste operatsioon või mingisugune järjekordne möödalask Vene sõjaväe poolt, on isegi vähemtähtis kui see, et põhimõtteliselt on tegemist Ukraina territooriumiga," rääkis Vseviov.

"Ma kardan, et sõjaliselt Krimmi vabastamine pole neil päevil siiski veel päevakorras. Need lahingud või kontaktjoon, kus sõjaväed omavahel kokku saavad, on sealt veel piisavalt kaugel. Aga selge on, et läänest antud relvaabi on Ukraina suutlikkust oluliselt parandanud. Seda abi tuleb jätkata seni, kuni see sõda läbi saab," lisas ta.

Rünnakutel Krimmi poolsaarele on Vseviovi hinnangul mitu eesmärki. "Üks on sõnum kohale viia nii, et oleks sellest aru saadud – et Ukraina kavatseb võidelda kogu oma territooriumi pärast. Sellel on kindlasti väga tugev psühholoogiline efekt," rääkis ta.

"Aga teiseks oli tegemist ka sõjalise objektiga, väga olulise sõjalise objektiga. Me näeme, et viimastel nädalatel on ridamisi laskemoonaladusid, logistilisi sõlmpunkte, ka staabi- ja juhtimisvõimet pihta saanud relvasüsteemide poolt, mis lasevad päris kaugele, nii et muidugi ta pikapeale vähendab agressorriigi suutlikkust oma sõjalist operatsiooni tagada, seda jätkata. Selles mõttes on kõigel sellel kõrvuti psühholoogilisega ka sõjaline eesmärk," lisas Vseviov.