Helme: lääs peab Venemaad juba kaotajaks, aga riik liigub samm-sammult edasi

Foto: Gergey Lukecha/Ken Mürk/ERR

Endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme (EKRE) ja eelmine välisminister Eva-Maria Liimets (KE) rääkisid Vikerraadio saates "Välistund" Venemaa sõjast Ukrainas. Helme sõnul on lääs väsimas ning ilma relvaabi olulise suurendamiseta võib Ukraina riikluse kaotada.

Rääkides lääne valearvestustest Venemaaga suhtlemisel ütles Eva-Maria Liimets, et need algasid 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat. "See seisnes peamiselt selles, et kohe ei reageeritud jõuliselt," sõnas Liimets.

Liimets märkis, et ka 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi, ei olnud lääne sammud piisavad.

Mart Helme sõnul on valearvestuseks see, et kujutatakse ette, et Ukraina on Venemaale suutnud väga hästi vastu seista.

"Venemaa sõdib endiselt oma rahuaja relvajõududega. Jah, meil on tulnud uudiseid sellest, kuidas venelased värbavad vange ja vähemusrahvaste esindajaid. Aga kui sellise demograafilis-militaarselt kehva kontingendiga suudetakse samm-sammult Ukrainas edasi liikuda, siis Venemaa seisukohast on tegemist täiesti normaalse arenguga," lausus Helme.

Helme sõnul suhtutakse endiselt Venemaa sõjategevusse suhtumisega, et kuna Venemaa ei saanud sõja alguses kohe Kiievit vallutatud, siis pole Venemaal lootust seda sõda võita.

"Venemaa alahindamine ja valearvestuste tegemine Venemaa sitkuse ja strateegilise sügavuse suhtes on kõikidele valearvestajatele ajaloos väga kalliks maksma läinud," lisas Helme.

"Läänes juba peetakse Venemaad kaotajaks, aga Venemaa nihkub samm-sammult edasi," sõnas Helme

Kui ukraina tahab omariiklust säilitada, peab ta Helme sõnul saama läänelt senisest palju massiivsemat relvaabi ning koolitust selle sõjatehnika kasutusele võtmiseks.

"See on see, millele ukrainlased peaksid rõhuma - võimalikult kaua vastu panna praegustel rindejoontel ja võimalikult kiiresti ettevalmistada uue relvastuse ja väljaõppega üksused," märkis Helme.

Sanktsioonide mõju

Rääkides sanktsioonide mõjust Venemaale ütles Liimets, et mõju on kindlasti olemas.

"Venemaa on ilmestanud juba üle kümnendi seda, et ta on agressorriik. Järelikult me peame pikaajaliselt ette vaatama ja seetõttu nendel laiapindsetel majandussanktsioonidel saab olema vajalik mõju, sest ühel hetkel me peame ju ikkagi mõtlema, kuidas pikaajaline püsiv rahu Euroopas taastada," rääkis Liimets.

"Samuti tuleb mõelda, kuidas taastada usaldus rahvusvahelise õiguse suhtes ja selles kontekstis on kindlasti vaja saavutada see, et Venemaa on maksnud agressiooni eest sedavõrd kõrget hinda, et ühel päeval me võime Venemaad taas rahvusvahelistes suhetes usaldada," lisas Liimets.

Mart Helme sõnul on sanktsioonid aga kahjulikud eelkõige Euroopa Liidule, kasulikud aga Hiinale, USA-le ja isegi Venemaale. "Need sanktsioonid on kahe teraga mõõk vähemalt Euroopa jaoks. Aga nad on väga küüniliselt välja kalkuleeritud kasumi projekt ameeriklastele, hiinlastele ja venelastele," sõnas Helme.

"Me võime ju rääkida, et Venemaa tuleb sanktsioonidega põlvili suruda. Me ei suru sanktsioonidega Venemaad põlvili. Venelastel ei ole probleeme korterite kütmisega sel talvel, aga meil võib see probleem tekkida," märkis ta.

Küll aga peab Helme sõnul Venemaad karistama, sest tegemist on agressorriigiga. "Venemaa viimase paarikümne aasta jooksul on järjekindlalt nihkunud tagasi sinna, kus on tema tegelik loomus – vägivaldne impeerium, mis julgeolekuprobleemide lahendamise nime all terroriseerib, okupeerib ja tihtipeale viib ka genotsiide läbi oma nõrgemate naabrite hulgas. See on Venemaal juhtunud. Ja sanktsioonidega seda ei muuda," rääkis Helme.

"Ma näen, et lääneriigid hakkavad juba väsima. Ja kui see külm talv tuleb ja kui tööstusi hakatakse kinni panema, tööpuudus tekib ja inimesed tänavale tulevad, siis ma ei ole küll kindel, et Saksamaa, Prantsusmaa ja mõnede teiste riikide valitsused võnkuma ei löö ja ei tule populistlikud valitsused, kes ütlevad, et sanktsioonid ei töötanud ja lõpetame ära," ütles Helme veel.

Liimets ütles omaltpoolt, et energiahindu mõjutavad negatiivselt mitu erinevat asjaolu, mitte vaid sanktsioonid. Tema hinnangul tuleks sanktsioonidega kindlasti jätkata.

Ungari ja Viktor Orbani käitumine

Saatejuht Indrek Kiisler küsis kommentaari ka Ungari peaministri Viktor Orbani käitumisele, olles eelkõige vastumeelne sanktsioonide kehtestamise osas.

"Eelkõige sanktsioonidega on tulnud see lõhe Ungariga sisse, kus Ungari juba algfaasis juba ütles, et me võime kokku leppida sanktsioonides, kuid mitte energiakandjate sanktsioneerimises," ütles Liimets.

NATO otsuste ja idapoolsete riikide kaitse osas on aga Liimetsa sõnul olnud Ungari selgelt samal seisukohal koos teiste NATO liitlastega.

Mart Helme sõnul on Orbanist joonistatud koll. "Mina olen Orbaniga kohtunud ja mina ütlen, et Orban on suurmees. Orban on üks väheseid riigijuhte tänapäeva lääne maailmas, kes seisab vankumatult oma riigi suveräänsuse ja oma rahva heaolu eest," lausus Helme.

"Ungari on selgelt Vene agressiooni vastasel liinil, aga Ungari ja Orban on ka väga selgelt öelnud, et nemad pooldavad rahuprotsessi. Ta ütleb oma hiljuti peetud kõnes väga selgelt, et rahu Ukrainas sõltub kahest suurest riigist – Venemaast ja Ameerika Ühendriikidest. Ameerika Ühendriigis peavad Venemaaga kokku leppima, et see sõda Ukrainas lõpetataks. Kuni Ameerika Ühendriigid ei võta sõja lõpetamiseks omapoolseid diplomaatilisi initsiatiive, see sõda ei lõpe," rääkis Helme.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: