Rahvusraamatukogu on arendamas välja üleriigilist e-väljaannete laenutuskeskkonda, mille tehniline lahendus saab valmis selle aasta lõpus ja mis avatakse lugejatele järgmise aasta alguses. "Meie keskkonnast saavad kõik Eesti ID-kaardiga inimesed hakata laenutama e-raamatuid ja eesti audioraamatuid," rääkis Eesti Rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann. Praegu pakub sarnast avalikku e-laenutusteenust Tallinna Keskraamatukogu ELLU-keskkond.

Uus keskkond esitab uusi väljakutseid nii raamatukogule, kirjastustele kui ka kirjanikele. Kui paberraamatute laenutuste eest makstakse Eestis autoritele laenutushüvitist, siis e-raamatuid käsitletakse teenusena ja selle eest autorid laenutushüvitist ei saa. E-raamatu puhul ostetakse kirjastajalt litsents ja lepitakse kokku, millise tasu eest ja mitu korda saab raamatut ühe litsentsi eest e-laenutada.

Kas täpselt sellise mudeliga jätkab ka rahvusraamatukogu, pole veel selge. "Millist mudelit hakkame kasutama, saame lähemalt rääkida paari kuu pärast, kui meil läbirääkimised kirjastustega on läbi. Võtame ühendust kõigi suuremate Eesti kirjastustega, kes e-raamatuid välja annavad," rääkis Veimann.

Veimann märkis, et e-raamatuid väljaandvaid kirjastusi Eestis praegu väga palju pole. "Loodame, et tänu üleriigilisele teenusele e-raamatute turg elavneb, kirjastuste huvi suureneb, sest näeme, et lugejatel on see huvi väga olemas. Eriti suur huvi on eesti audioraamatute vastu. Ja eks see harjumus süveneb, kui tekib üks uus avalik ja mugav teenus juurde," rääkis Veimann.

Lahendust autoritele otsitakse

Veimanni sõnul otsitakse kultuuriministeeriumi eestvedamisel lahendust, et ka autorid saaksid laenutuse eest hüvitist. "Päris tulemuseni ei ole veel jõutud, aga on ju veel aega ka," ütles Veimann. Et lahendust autorite tasustamisele vähemalt otsitakse, kinnitasid ka autorihüvitusfondi juht Ainiki Väljataga ja kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.

"Digiraamat on ühelt poolt teenus, aga teiselt poolt on ta ka raamat. Võib öelda, et laenutushüvitis on litsentsi hinna sees. Mis puudutab rahvusraamatukogu uut e-raamatute keskkonda, siis alguses jätkame tavamudeliga, hiljem istume huvigruppidega ühise laua taha, et arutada, kas jätkata samas vormis või katsetada midagi muud. Uute raamatute puhul, kus on kommertshuvi, on olemasolev mudel, kus ostetakse 10-20 laenutamist lubav litsentsileping, põhjendatud. Nende raamatute puhul, mis on vanemad ja mida inimesed ei osta, aga sooviksid laenutada, oleks mõistlik laenutushüvitise süsteem," rääkis Talihärm.

Talihärmi sõnul on riigi huvi samuti, et Eesti e-raamatute turg oleks konkurentsivõimeline. "Kui me eesti e-raamatuid välja ei anna, siis tulevad turule inglisekeelsed e-raamatud. Me soovime, et Eestis e-kirjastamine jätkuks ja et kirjastajatel oleks huvi neid välja anda ja et nii saaks iga lugeja oma soovitud formaadis eesti kirjandust lugeda," ütles Talihärm.

Tema hinnangul vajab autorihüvitusfond kultuuriministeeriumilt lisarahastust, et ka e-laenutusi saaks tasustada. "Praegu pole kirjastajad nõus, et sama ressurssi kasutataks ka e-raamatute laenutamise hüvitamiseks," märkis ta.

Talihärm rõhutas, et kuna e-laenutuse puhul on tegu uue teenusega, tuleb vastav kultuur alles luua ja teha seda kirjastuste ja autoritega läbi rääkides. "Need läbirääkimised on algamas," ütles ta.

Ainiki Väljataga sõnul on augusti lõppu planeeritud autorihüvitusfondi ja kirjanike kohtumine kultuuriministriga, et rääkida lisaks praegusele paberraamatute laenutuste hüvitamisele ka e-laenutuste tulevikust.

Kirjastus: e-laenutus ei tasu ära

Kuigi rahvusraamatukogu sõnul on nende koostöö Eesti kirjastustega väga hea, on kirjastusel siiski mitmeid "agasid", kui asi puudutab oma väljaannete müümist e-laenutustele. Peamiseks põhjuseks on vähene tasuvus.

"Meie anname e-raamatuid välja, aga jagame neid ühisplatvormidele, nagu ELLU või Elisa Raamat, väga vähe. Põhjus on see, et kirjastus sellega ei teeni," rääkis kirjastuse Helios juht Janno Joosep. "Oleme andnud neile vanemaid raamatud, mis enam ei müü. Samas on nii, et paljud välisagendid ei luba jagamisplatvormidele raamatuid üldse pakkuda," ütles ta.

Kirjastustele laekub digilaenutustest väga vähe võrreldes fikseeritud kuludega, mis kaasnevad kirjastusel raamatu väljaandmisega, nentis Joosep. "Ühe lugeja pealt on need sendid," ütles kirjastaja digilaenutuse tasude kohta.

Rahvusraamatukogu uuele platvormile annaks Helios raamatuid küll, kuid ikkagi vanemaid. "Need raamatud, mis on meil selle aasta väljaandmise plaanis, jõuavad sinna paari aasta pärast," sõnas Joosep.