Kolmapäeval õhtul kella 18 ja 19 vahel 4000 euroni MWh eest kerkiv elektri börsihind on märk energia puudujäägist, ütles Hanschmidt. Tema sõnul tasub inimestel elektrihindu jälgida, sest kohati on võimalik säästa rohkem kui 50 protsenti elektrihinnast juhul, kui tarbimine on ajastatud õigele ajale.

Näiteks maksab kolmapäeva õhtul tund aega nutitelefoni laadimist 0,10 eurot, kannutäie vee keetmine ja 10 LED-lambi kasutamine on umbes 0,50 eurot ning konditsioneeri kasutamise tund jääb 5–10 euro vahele.

"Börsipaketi omanikud näevad seda kohe elektriarvel ja ka fikseeritud paketi valijad võivad uut lepingut sõlmides soodustust saada, kui elektrimüüja näeb, et nad ei tarbi kõige kallimal ajal," ütles Hanschmidt.

Gridio tegevjuht prognoosis, et eesootaval talvel on päeva keskmine elektrihind 300 eurot MWh eest. Ta lisas, et olukord võib paraneda, kui gaasitarned Euroopasse normaliseeruvad.

"Teisalt, kui keset külma talve juhtub see, mis praegu augustikuus, et üheaegselt on rohkem kui kaks kolmandikku Baltimaade elektrijaamu turult väljas, siis võime näha uusi hinnalae rekordeid päevasiseselt," nentis ta.

Suurem mure on nendega, kes elavad elektriradiaatoritega vähesoojustatud majades, ütles Hanschmidt. "Sellistes kodudes võib igal kuul kütte peale minna 3000–5000 kWh, mis 300 eurot MWh juures tähendaks 900–1500-euroseid elektriarveid. Ja seda vaid kütte peale," sõnas ta.

Gridio tegevjuht ütles, et loodab valitsuse universaalpaketi peale, millega enamik kodutarbijaid liituda saaks. Kui valitsuse universaalteenuse hind jääks 150 euro MWh kanti koos toetusega, siis oleks see ikkagi 450 kuni 750 eurot küttele, mis võib talvega ära süüa paljude inimeste säästud.