Euroopa suuremad riigid ei lubanud juulis Ukrainale uut sõjatehnikat

Kieli maailmamajanduse instituudi andmetel ei lubanud Euroopa kuus suuremat riiki Ukrainale juulis uut sõjatehnikat. Siiani lubatud abi kahvatub koroonakriisi ja eurotsooni kriisi lahendamisse kulutatud summade kõrval.
Portaali Politico vahendab, et Euroopa kuus suuremat riiki ei lubanud juulis Ukrainale uut sõjatehnikat. Portaali sõnul vaadeldi Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Poola sõjatehnika andmise lubadusi põhinedes Saksa Kieli maailmamajanduse instituudi andmetele.
Kieli instituudi analüütiku Christoph Trebeschi sõnul on nende andmetel Euroopa riikide Ukrainale lubatava tehnika hulk alates aprillist vähenenud.
In July Ukraine received around 1,5 bln € in new pledges of support - drastic decline compared to April or May. Most of new commitments came from Norway which pledged financial assistance of 1 bln €. Tracker now records total commitments of 84.2 bln €. https://t.co/FErduhsU0x pic.twitter.com/ah75Nu82nM
— Kiel Institute (IfW Kiel) (@kielinstitute) August 18, 2022
Lääneliitlased kohtusid küll eelmine nädal Kopenhaagenis, et arutada Ukrainale uue sõjatehnika andmist, kuid lubatud 1,5 miljardit eurot on väiksem kui varasematel Ukraina abistamise konverentsidel lubatu.
Trebeschi sõnul peaksid Euroopa riigid suhtuma Vene-Ukraina sõtta nagu koroonakriisi või eurotsooni võlakriisi – mõlema kriisi raames oldi valmis kulutama sadu miljardeid eurosid olukorra lahendamiseks.
Näiteks Euroopa Liidu koroonapandeemiast taastumise fondis on ligikaudu 800 miljardit eurot, mille kõrval Ukrainale antav abi kahvatub.
Läti kaitseministri Artis Pabriksi sõnul peavad Prantsusmaa ja Saksamaa aitama Ukrainat rohkem võitluses Venemaa vastu. "Kui me tahame näha sõja lõppu võimalikult kiiresti, siis nad peavad endale küsima, kas nad teevad piisavalt?" lisas minister.
Pabriks kutsus Euroopa riike andma proportsionaalselt sama palju sõjalist abi, nagu on andnud mitmed Kesk-Euroopa riigid – Poola, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik.
Euroopa parlamendi liikme Riho Terrase sõnul peab Euroopa "üles ärkama". Terrase sõnul ei saa paljud inimesed aru, et sõda käib.
Eelkõige Saksamaad on süüdistatud "tankivahetuse" programmi elluviimise aegluses, mille alusel Saksamaa pidi andma uuemat sõjatehnikat neile riikidele, kes oma Nõukogude päritolu sõjatehnika Ukrainale saadavad. Berliin on oma siiani tehtut kaitsnud ning märkinud ära riigi Ukrainale antud regulaarsed relvasaadetised.
Kieli maailmamajanduse instituudi andmebaas põhineb avalikult kättesaadavatel andmetel ning seega ei kajasta täiel määral Ukrainale antavat abi, kuna kõik riigid ei ole oma relvaabist avalikult teada andnud.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico