Sõjahaudade komisjon on otsustanud 22 haua ümbermatmise

Sõjahaudade komisjon on otsustanud 22 sõjahaua ümbermatmise, nendest viis on sõjamuuseum juba lahti kaevanud. Kõigi ebasobivas asukohas paiknevate sõjahaudade ümbermatmine võtab veel aastaid.
Sõjahaudasid on Eestis ligi 130. Nende sobivust praegusesse asukohta hindab kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjon. Hauad matab ümber sõjamuuseum.
"Ebasobivas asukohas olevateks haudadeks loetakse eeskätt need hauad, mis on parkides, haljasaladel, linnaväljakutel, tiheasustusega aladel. Need kohad, kus inimesed liiguvad ja kus ei ole mõistlik, et väljaspool kalmistuid on maetud inimsäilmed," selgitas ERR-ile Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Viis hauda on sõjamuuseum juba lahti kaevanud. Otepääl näiteks säilmeid ei leitudki, Nõos on säilmed üles kaevatud ja ootavad ümbermatmist Nõo kalmistule septembris.
Kaevamistööde ootel on praegu 17 sõjahauda, kuid Lill lisas, et nimekiri veel täieneb. Järjekorras olevatest haudadest suurim asub Tartus Raadil.
"Andmed on hästi vastukäivad, aga arvata võib, et kuskil 250 ümber neid maetuid seal võib olla. Ehitustööde käigus võib neid haudu olla ka segi paisatud. See arv, mis kaevetööde käigus lõpuks leitakse, võib olla väiksem, aga võib ka olla suurem," sõnas Lill
Raadi sõjahaud plaanitakse sügisel ümber matta, sellega koos teisaldatakse ka sealne monument. Kuna arheoloogilised kaevamised nõuavad hoolikat käsitööd, siis tegeleb muuseum iga asukohaga ükshaaval. Talveks peab tegema pausi.
"Külmunud maaga on neid töid väga keerukas teha, kui mitte võimatu," nentis Lill.
See tähendab, et sõjahaudade ümbermatmine võtab veel aastaid, kuid okupatsioonisümbolitega hauatähised plaanitakse siiski asendada enne aasta lõppu.
"Riigikantselei juures tegutseva töörühma ülesandeks ongi ennetavalt need hautähised ära asendada neutraalsetega," rõhutas riigikantselei strateeglise kommunikatsiooni nõunik Priit Talv.
Selleks loob monumendikomisjon neutraalse hauatähise kavandi augusti lõpuks.
Seni on komisjon kaardistanud 200 okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärki, nendest enamik on seotud haudadega.
Talv tõdes, et juuni lõpus, kui komisjon loodi, teati 130 mälestusmärgist. Siis seati eesmärgiks nendest ebasobivad leida ning eemaldada aasta lõpuks, kuid punasümbolitega mälestusmärke on oodatust rohkem.
"Meil ei ole veel täielikku ülevaadet kas neid on 200, 300 või 400. Teine, mis võib muuta meie ajagraafikut, on ilma. Kui läheb eemaldamiseks, teisaldamiseks, siis pisut mõjutab seda ilm. Täna on meil jätkuvalt aasta lõpp eesmärgiks," tõdes Talv
Hauad, mille osas on kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni otsustanud, et need vajavad ümbermatmist:
1. Otepää vald, Otepää
2. Rakvere, Lai tn
3. Haljala vald, Võsu
4. Nõo vald, Nõo
5. Pärnu linn, Vanapargi
6. Hiiumaa, Emmaste
7. Järva vald, Ambla
8. Järva vald, Järva-Madise
9. Järva vald, Järva-Jaani
10. Järva vald, Puiatu
11. Elva linn, Tartu mnt ääres
12. Anija vald, Kehra alev
13. Viljandi vald, Viiratsi alevik
14. Viljandi vald, Suislepa
15. Viljandi vald, Kärstna
16. Tartu, Raadi
17. Põhja-Sakala vald, Pilistvere
18. Põhja-Sakala, Suure-Jaani
19. Põhja-Sakala, Võhma
20. Viru-Nigula, Kunda Kukerpallimägi
21. Viru-Nigula, Aseri, Kõrtsialuse
22. Viru-Nigula, Letipea