"Lootust hoiabki see, et me ei ole neid üksi jätnud – Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, et Eesti saatis Javeline ja saadab veel. See, et saad aru, et vaba maailm on su selja taga, annab lootust," ütles Kuusk.

Kuuse sõnul ehitab Eesti ukrainlaste palvel Žitomiri oblastisse uue lasteaia ning kui sõjategevus lõppeb, siis ka uue silla.

Enda kogemuste kohta Ukrainas märkis Kuusk, et kõige raskemad hetked olid sissetungi alguse päeval ehk 24. veebruaril, kui Kiievis viibis ka Eesti välisminister Eva-Maria Liimets.

"Pidin mõtlema selle peale, kuidas minister turvaliselt riigist välja saaks, pidin mõtlema meeskonna peale, et saatkond toimiks – seal oli autojuht, kes ütles, et tal on Poolast tütar ja tütretütar siin, mis ta teeb. Küsisin, kas isiklik auto on, vastas et on, ütlesin, et võta nad ja vii Poola. Ja siis see, kui jälgisid, mis toimus ümber Kiievi – kas võetakse kotti linn või mitte, ma arvan, see oli kõige pinevam hetk," meenutas Kuusk.