Reformierakonna vähemusvalitsuse kõige kallim otsus sündis 29. juunil, kui koalitsioonikõnelused Isamaa ja sotsidega juba käisid. Isamaa esimehel Helir-Valdor Seedril jagub siiani kriitikat, sest ilma igasuguse avaliku aruteluta teatas valitsus, et Euroopa taasterahast jäetakse ilma nii Tallinna haigla, Haapsalu raudtee kui meditsiinikopterite projekt.

"Sellise kaaluga otsust sellisel ajal, kui terve rida ministreid oli ametist priid, langetada, see kindlasti ei olnud õige ja mõistlik," ütles Seeder ning lisas arutelusse juriidilise poole.

Nimelt proovis Haapsalu linn valitsuse otsust vaidlustada, kuid sai Tallinna halduskohtult vastuse, et taastekava muutmist valitsus tegelikult ei otsustanudki. Valitsus kõigest märkis, millised objektid ta hea meelega kavast välja võtaks.

"Valitsuskabinet on langetanud nii-öelda poliitilise otsuse, poliitilise kokkuleppe, mille alusel tuleb veel läbi rääkida Euroopa Komisjoniga ja lõplik otsus langetada ilmselt valitsuse istungil," selgitas Seeder.

Niisiis tuleb raudtee, kopterite ja haigla üle otsustada ka praegusel valitsusel. Haigla ja kopterite puhul on Seedergi üsna kriitiline. Ta viitab paljudele vastamata küsimustele, segasele ajakavale ja lõhkisele eelarvele. Kuid Haapsalu raudtee puhul olevat asjad paremad.

"Seal on hankeks asjad ette valmistatud, seal on isegi teatud eeltoimingud tehtud. Selle raudtee ehitusega saaks edasi minna, kui on aluseks poliitiline otsus," ütles Seeder.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets on sama meelt. Tema sõnul on Haapsalu raudtee oluline projekt kogu Lääne-Eesti arenguks.

"Kindlasti toetame Haapsalu raudteed," sõnas Läänemets ning märkis, et kui taastekava teiste objektide kallinemisest raha üle jääb, tasub raudtee kavassejätmist arutada. "Ma arvan, et Tallinna haigla tegelikult tuleb kuidagi muud moodi lahendada. Meil on vaja kallinemisi ka katta ja kuskilt see raha peab tulema. Muidu on küsimus, mis teised objektid ära jäävad," lisas Läänemets.

Pentus-Rosimannus: uus valitsus eelmise otsuseid ei muuda

Mis puudutab otsustamist ennast, siis vaatab Läänemets asja pisut teisiti kui Seeder ning sestap räägib ka ta raudtee taastekavasse alles jätmisest pigem teoreetilise mõttemänguna. Nimelt usub Läänemets, et Reformierakonna valitsuse otsust tagasi pöörata oleks väga raske.

"Juriidiliselt on ta [raudtee taastekavas] alles," sõnas Läänemets. "Aga sisuline otsus on ju ära tehtud ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimised on teistel alustel juba käimas," möönis Läänemets. Niisiis vaatab ta Haapsalu raudtee arendamisel pigem eesseisvate riigieelarvete poole.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on veel konkreetsem. Ta ütleb, et ei hakka õiguslikesse vaidlustesse laskuma ning kordab, et eelmine valitsus otsustas raudtee taastekavast välja võtta.

"Ja nüüd on praeguse valitsuse otsustada, kuidas ja millega me sisustame seda osa taastekavast, mida täiendavalt on võimalik otsustada. See puudutab 120 ja pisut rohkem miljonit eurot," sõnas Pentus-Rosimannus.

Puhtjuriidiliselt on õigus kõigil kolmel poliitikul. Rahandusministeeriumi nõunik Triin Tomingas selgitas, et otsus kolm objekti taastekavast välja võtta tehti valitsuse istungil, mitte kabinetis. Ehk juriidiliselt on otsusel kaalu. Aga õige on ka see, et pärast mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga sünnib uus taastekava tekst. Ning selle üle tuleb valitsusel otsustada.

"Ja siis seejärel esitatakse see kava juba ametlikult Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja seejärel juba nõukogule kinnitamiseks," ütles Tomingas.

Tema sõnul oleks teoreetiliselt võimalik ka suvine otsus tagasi pöörata. "Lihtsalt me ei jäta tõsiseltvõetava partneri muljet, kui meie otsused nii lühikeses ajaperspektiivis muutuvad," lisas Tomingas.

Nii Läänemets kui Seeder ütlevad, et raudtee taastekavasse alles jätmine eeldab poliitilist kokkulepet. Kuna Reformierakond Haapsalu raudtee ehitamist ei toeta, siis seda poliitilist kokkulepet ei paista.

Taasterahastu prioriteedid on muutunud

Aga arutelud selle teadmisega ei lõppe, sest nagu ütles Keit Pentus-Rosimannus, saab valitsus otsustada veel umbes 120 miljoni euro üle.

Arvutus selle kohta on järgmine: praegugi kehtiv taastekava tehti kujutelmas, et Eesti saab Euroopa Liidult 982 miljonit eurot. Suve hakuks oli selge, et tegelikult saame me 863 miljonit. Haigla, kopterite ja raudtee mahakriipsutamisega säästetakse omakorda 360 miljonit. Aga kõik, mis taastekavasse alles jääb, läheb üksjagu kallimaks. Praegu on arvestatud, et kallinemise peale kulub 56 miljonit eurot. Kusjuures enam kui poole sellest peaks võtma Vanasadama trammitee ja Ülemiste ühisterminali kallinemine.

Kui need rehkendused olid tehtud, jäi valitsusele 185 miljonit eurot nii-öelda vaba raha. "Suvel on kabinet otsustanud ka seda, et taastekavasse on meil soov lisada Viljandi haigla, mille suurusjärk on 60 ja pisut peale miljonit eurot," märkis Pentus-Rosimannus. "Kui me kõik selle kokku liidame, siis meil on võimalik täiendavalt otsuseid teha umbes 120 miljoni euro ulatuses."

Nende miljonite jagamiseks on kõik ministeeriumid oma ettepanekud ära saatnud. "Loomulikult mõtteid ja ideid on ligi neli korda rohkem kui 120 miljonit eurot," ütles rahandusminister.

Näiteks keskkonnaministeerium märkis, et lisaraha oleks tarvis vähemalt 13 000 hektari soode taastamiseks. Sotsiaalministeerium jälle tõdes, et endiselt pole digitööriista soolise palgalõhe vastu.

Arutelu, kuidas edasi, peaks tulema septembris, paralleelselt eelarveläbirääkimistega. Seeder Isamaa prioriteete avama ei hakka. Läänemets aga märkis, et sotsiaaldemokraadid panustaksid maapiirkondadesse ja majanduse arengusse.

"Meie jaoks on prioriteet sellised investeeringud, mis tõesti selle taastekava mõttega kokku lähevad, ehk mis kas aitavad regionaalset arengut toetada või siis otseselt mõjutavad töökohtade tekkimist," sõnas Läänemets.

Keit Pentus-Rosimannus aga ütles, et taasterahastu prioriteedid on nüüdseks muutunud. Kui varem oli komisjoni fookus koroonakriisist taastumisel, siis nüüd soovitakse sama rahapotiga siduda uus programm, RePowerEU. Ning selle mõte on vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa energiaallikatest. Niisiis peaks ka lisaraha kuluma energeetikaprojektidele, pakkus Pentus-Rosimannus.

Nii näiteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba aastaid rääkinud, et Lääne-Eestisse tuleks soetada uus õhuseireradar. "Mis me teame, et Ida-Virumaal aitas lahendada pikalt probleemiks olnud taastuvenergiavõimsuste lisamise mure," märkis Pentus-Rosimannus.

Tema sõnul kaalutakse ka energiasäästuprojekte. Kortermajade energiasäästuks on ette nähtud juba 330 miljonit eurot. "Aga samamoodi on mure ka väikeelamutega," rääkis minister.

Projektide kallinemise katmine on veel lahtine

Nii nagu suurprojektide seismapanek, eeldab ka uute projektide lisamine pikki läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Sellest veel keerulisemad tõotavad tulla arutelud käimasolevate asjade kallinemise üle. Seni on komisjon öelnud, et juba kokkulepitud töödeks nad lisaraha anda ei soovi.

"Täna seda sada protsenti kinnitada ei saa, kas komisjon nõustub kallinemisi katma, aga me kindlasti seda proovima läheme," rääkis Triin Tomingas.

Ta selgitas, et trammitee ja Ülemiste ühisterminali puhul on lisaraha kindlapeale tarvis, sest neid projekte ei saa ka kuidagi koomale tõmmata.

"Ja kuskil 11 miljoni eest on tegevusi, kus oleks võimalik tööde mahtu vähendada. Aga ka siin on meie soov komisjonilt lisarahastus välja rääkida," sõnas Tomingas.