Haigekassa on oma rahalist seisu prognoosides ette näinud kaks stsenaariumi – neist esimese järgi suudetaks jääda riigieelarve strateegias ettenähtud piiridesse ning aastaks 2026 jääks haigekassa 106 miljoni euroga miinusesse. Teise stsenaariumi järgi suureneks miinus aastaks 2026 235 miljoni euroni ning kokku oleks kuivanud ka reservid.

Kahest stsenaariumist saatis haigekassa rahandusministeeriumile teise, mille järgi jääb ravi kättesaadavus tänavusele tasemele, mitte ei vähene, nagu esimese stsenaariumi järgi. See tähendab seda, et kahe aasta pärast on haigekassa eelarve 47 miljoni euroga miinuses. Aastaks 2025 on puudujääk kasvanud 202 ning aastaks 2026 tervelt 235 miljoni euroni.

Esimese stsenaariumi korral oleks miinus väiksem, ulatudes aastal 2026 106 miljoni euroni. Samuti oleks alles arvestatav, pea 400 miljoni euroni ulatuv reserv.

Haigekassa juhatuse liige finantsalal  Pille Banhard tõdes, et esimene stsenaarium oleks jäänud küll riigieelarve strateegias ettenähtud piiridesse, kuid vähendaks ravi kättesaadavust.

"Tahtes hoida inimestele pakutavate teenuste kättesaadavust, et ravijärjekorrad ei pikeneks veelgi, on meil vaja suunata rohkem vahendeid süsteemi," ütles Banhard ERR-ile.

Ehkki tulupoolel kasvavad ka ravikindlustusmaksu laekumised, suureneb miinus hoogsalt mitmel põhjusel. Banhard nimetas teenuste kallinemist, palgatõusu tõotavaid kollektiivlepingu läbirääkimisi ja  jätkuvat koroona- ning põgenikekriisi. Sõjapõgenike mõju eelarvele on 40 miljonit eurot.

"Meil on täna Eestis juba üle 53 000 sõjapõgeniku, kellest võib-olla pooled on ravikindlustatud, aga tervishoiuteenuseid ja vältimatut abi võivad nad vajada kõik," selgitas ta.

Aastani 2024 on kokku lepitud lisaeraldis riigieelarvest ravi kättesaadavuse hoidmiseks, mis toob eelarvesse tuleval aastal 131 ning ületuleval aastal 123 miljonit eurot. "Ja aastateks 2025 ja 2026 seda lisaraha meile hetkel planeeritud ja ette nähtud ei ole. See mõjutab meie tulemit otseselt," ütles Banhard.

See tähendab, et kui veel tuleval aastal on haigekassa reservis  pea 500 miljonit eurot, siis aastaks 2026 on sellest järele jäänud 14 miljonit. 

"Sellel hetkel, kui meile teadaolev lisarahastus lõppeb, siis me lähme oma miinust katma eelmiste aastate reservide arvelt. Kindlasti see ei ole jätkusuutlik," ütles Banhard.

Haigekassa juht ootab tulubaasi üle vaatamist

Kuna miinus küünib sadadesse miljonitesse, siis haigekassa juhi Rain Laane sõnul tegevuskulude pealt seda summat kokku hoida pole võimalik. Ka ei saa lootma jääda haigekassa reservile, sest sellest jagub Laane sõnul kolmeks kuuks. Laane hinnangul tuleb üle vaadata senine haigekassa tulubaas, mis suuresti põhineb palgalt kinni peetavalt sotsiaalmaksul.

"Täna me ikka kohtame selliseid juhtumeid, kus inimesed näiliselt elavad väga jõukalt, aga makse maksavad miinimumpalgalt. See on ka üks suund mida tasub üle vaadata. Võib-olla peab kehtestama sotsiaalmaksupõranda näiteks, et teatud summa on minimaalne, mida peaks maksma ja ma ei räägi miinimumpalgast arvestatuna, vaid inimese elatustasemest lähtuvalt," ütles Laane.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus olukorda nii mustades toonides ei näe.

"Haigekassa on oma prognoosidega olnud pigem konservatiivne ja väga ettevaatlik ka varasematel aastatel. Ei osanud haigekassa ette näha näiteks selle aasta maksulaekuvuse kasvu, mis sotsiaalmaksu laekumise tõttu haigekassale laekuvaid summasid hoopis kasvatab," ütles Pentus-Rosimannus.

Rahandusministri sõnul on praegu väga keeruline öelda, milline on maksulaekumine mõne aasta pärast. Viimasel kahel aastal on haigekassa saanud koroonapandeemiaga seoses lisaraha üle 140 miljoni euro.

"Kas sellisel kujul kriisiaegne lisarahastamine jätkub, seda on praegu vara öelda, sest eelarve arutelud on alles väga algusfaasis," ütles Pentus-Rosimannus.

Sotsiaalministeerium on juba lisaraha taotlused juba koostanud ning tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul lähevad lisaraha vajaduse numbrid väga koledaks, ulatudes kuni 300 miljonini.