Perehüvitiste tõstmise eelnõus pole mainitud koalitsioonilepingu punkti, mille järgi hakkab lasterikaste perede toetust saama ka 23-aastaste laste eest. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tuleb ta detsembris välja uue eelnõuga, ning seal kirjeldatakse ära ka see toetusest sujuvalt lahkumise süsteem. Ühtlasi rõhutas Riisalo, et seda süsteemi pole võimalik tööle panna enne 2025. aastat. Kas see on koalitsiooniparterite ühine tahe?

Ei, kindlasti ei ole! Koalitsioonilepingus lepiti kokku kõik need aspektid, mida lastega peredele suunatud toetuste osas muuta. Ja ka see sujuv väljumine oli kokku lepitud. Siin ei ole ka eraldi välja toodud, et see kuidagi hiljem või teisiti lahendatakse.

Erisus oli toodud ainult lasterikka pere toetuse indekseerimise osas. Lepiti kokku, et see rakendub alates 2024. aastast. Aga muud muudatused pidid ikkagi järgmise aasta esimesest jaanuarist jõustuma. See eelnõu kindlasti ei ole päris täpselt see, mida koalitsioon on kokku leppinud.

Aga selles mõttes ei ole probleemi, et tegu on ju kooskõlastusringiga. Kindlasti justiitsministeeriumi poolt juhime sellele tähelepanu, et siin on üks oluline osa välja jäänud. Ja pakume sinna ka tõenäoliselt oma lahenduse.

Asja üks pool on see, et see säte saaks ikkagi seadusesse sisse praegu. Rakendamine on hoopis teine pool. Kui siin tekivad mingisugused takistused ja tähtaegasid, mida varem välja lubati, ei ole võimalik tagada, siis siin peavad koalitsioonierakondade juhid omavahel seda läbi rääkima. 

Kindlasti ka justiitsministrina ei saa ma toetada seda mõtet, et sama seaduse muudatustega tullakse paarikuulise vahega. See koormab nii valitsust kui riigikogu. See kindlasti ei ole kooskõlas hea seadusloome tavaga. Üleüldse Isamaa kindlasti siin seisab selle eest, et koalitsioonileping saab täidetud sellisel kujul, nagu see kokku lepiti.

Ega inimestele pole ju oluline, millal saab miski seadusesse vaid ikkagi seesama rakendamise osa. Riisalo ütleb, et see muudatus nõuab tervet rida IT-arendusi ja et selle korraldamine nõuab vähemalt miljon eurot. Kas sellega, et muudatus jõustub 2025. aastal, on Isamaa nõus?

Ei, kindlasti ei ole nõus, et niimoodi paar aastat kohe edasi lükata. See ei tundu üleüldse usutav. Ma saan aru, et IT-arendused võtavad aega, aga see ikkagi ei tundu realistlik, et asi võib lausa mitu aastat venida. Ma arvan, et siin tuleb ikkagi üle vaadata, läbi rääkida, et kuidas on võimalik neid töid selliselt sättida, et neid asju saaks kiiremini valmis teha.

Signe Riisalo sõnul ei hakatud muudatust praegu eelnõusse panema selle pärast, et läbi on rääkimata veel terve hulk asju. Ta rõhutas, et need muudatused, mis hakkavad inimesi ja riigieelarvet mõjutama juba tuleval aastal, tuleb seadusesse tahuda paralleelselt eelarveläbirääkimistega. Et see eelnõu, millest me räägime sündis ülehelikiirusel. Tema sõnul ei jäänud lahendamata küsimuste jaoks praegu lihtsalt aega.

Ma arvan, et kui siin mingid küsimused on, saab need tegelikult jooksvalt eelnõu kooskõlastusringil ja ka hilisemas menetluses lahendada. Aga ma selles mõttes ei ole küll nõus, et neid sätteid ei saa sinna üldse kirja panna.

Ma testin ühte väga olulist küsimust. Kui jõuab kätte see seadusepunkti jõustumise tähtpäev, ja siis on üks pere, kus on lapsi vanuses näiteks 13, 17 ja 22. Kas nüüd see pere haarataks sinna uude süsteemi sisse või pigem haaratakse uude süsteemi sisse ainult need pered, kus just tollel hetkel lasterikaste perede toetust saadakse?

Isamaa seisukoht on, et siis makstakse toetust kõigi eest. Rõhutan, et tegu on peretoetusega ehk seda toetust ei maksta lastele, vaid makstakse ikkagi perele, kes neid lapsi on kasvatanud.

Seda on meedias mõnevõrra ebaselgelt seda kajastatud. Seda toetust ei maksta ju sellele 23-aastasele lapsele vaid makstakse tema vanematele, kes on tema 23-aastaseks kasvatamisse väga palju oma raha ja aega panustanud. Kes võib-olla on pidanud ka nende laste kasvatamiseks ostma suurema eluaseme ja kui laps nüüd on just äsja kodust välja kolinud, et ega nad siis seda kodu kindlasti maha ei müü, endiselt tuleb seda suuremat kodu ülal pidada.

Kas eelnõus kirjapandu ja see, mida seal ei ole, tuleb teile üllatusena?

Sellest on juttu olnud. Signe Riisalo on oma seisukohta väljendanud, et nemad ei jõua nii kiiresti neid sätteid teha sinna eelnõusse ja jätavad selle mingisugusesse järgmisesse etappi. Tegelikult neil oli alguses plaanis ka indekseerimisega seotud sätted hilisemaks lükata ja tulla nendega alles detsembris välja. Need nad on nüüd sinna eelnõusse siiski sisse pannud. Aga kui neile tõesti tundus, et nad ise ei jõua neid sujuva väljumise sätteid kirja panna, siis me kindlasti saame siin ka neid aidata ja kooskõlastusringi jooksul need ise välja pakkuda.