Kohus: vaktsiinist keeldunud ohvitseride vallandamine oli õigusvastane

Tallinna halduskohus langetas kolmapäeval otsuse kahes haldusasjas, tunnistades kaitseväe poolt Covidi vastu vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride teenistusest vabastamise õigusvastaseks.
Kohus nõustus kaebajate seisukohaga, et kaitsevägi on kehtestanud vaktsineerimiskohustuse, mida ei saa pidada õiguspäraseks, teatas haldusasjas ohvitsere esindanud sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) õiguskeskus.
Kohus tuvastas, et kehtestatud vaktsineerimiskohustus ei olnud põhiõiguste piiranguna ei eesmärgipärane, sobilik ega ka mõõdukas. Kohus leidis, et sidudes vaktsineerimise kohustusele allumise ametikoha säilitamisega, rakendas kaitsevägi sisuliselt vaktsineerimissundi.
Kaitseväe juhataja Martin Herem kehtestas mullu 31. augustil oma käskkirjaga kõigile kaitseväe teenistujatele vaktsineerimiskohustuse.
Kohtunik Andreas Paukštys ütles, et olukorras, kus on juba teada, et vaktsineerimise tagajärjel on isikuid surnud või on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid (tervisekahjustusi), ei ole selline vaktsineerimissund õigustatud ning et üksnes vaktsineerimisele suunatud viiruse leviku takistamise meetmed ei saa olla vajalikud ega ka mõõdukad.
Hinnates kaitseväe poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust, toonitas kohus, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise, mitte viiruse leviku tõkestamine on seatud eesmärgiks.
"Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud nõude eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed," selgitas halduskohus.
Lisaks märkis kohus, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada kohustuslikku vaktsineerimist (ehk teenistuse jätkamise vaktsineerimisest sõltuvusse seadmist) iga konkreetse töötaja või teenistuja suhtes.
"Teenistusest vabastamist kui äärmuslikumat võimalust tuleb vaatamata riskianalüüsis sisalduvale vaktsineerimise kohustusele hinnata iga teenistuja suhtes eraldi," märkis kohus, ja lisas, et sunnitud vabastamine teenistusest on kaitseväelase jaoks iseenesest tõsine tagajärg, riivates põhiseadusega tagatud elukutse valiku vabadust.
Kuivõrd Covidiga nakatusid nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kaitseväe teenistujad, märkis kohus, et vaktsineerimine saanuks olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse leviku tõkestamisele.
"Kohtule ei nähtu samas, et vastustaja oleks üldse hinnanud vaktsineeritud teenistujate mõju viiruse levikule kollektiivis ja meetme proportsionaalsuse hindamisel sellel eesmärgil nimetatud asjaolu arvesse võtnud. Ka puuduvad igasugused analüüsid ja andmed selle kohta, kas ja mil moel on vaktsineerimine kollektiivis rasket haigestumist ära hoidnud. Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega ja haigestumise ärahoidmisega," selgitas kohus.
Kohtu sõnul pole kaitsevägi pole tõendanud, et seatud piirangutel oleks vahetu seos nakatumiste ja raske haigestumise vähenemisega kollektiivis.
Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et kuigi kaitsevägi põhjendas vaktsineerimiskohustuse kehtestamist riigi kaitsevõime tagamise kaalutlusega, ei ole niisugune põhjendus reaalselt veenev. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada mitte ühtegi põhjendust ega kaalutlust, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab päriselt riigi kaitsevõimet säilitada.
Kohus märkis ka, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine võib olla Covid-19 levikut kaitseväes mitte piiranud, vaid hoopis seda soosinud, sest sellega seonduvalt on loobutud muude viiruse leviku tõkestamise meetmete, nagu näiteks regulaarse testimise rakendamisest.
Kaitseväel on võimalik kõnealused kohtuotsused vaidlustada kuni septembri lõpuni.
Toimetaja: Marko Tooming