Reinsalu sõnul ei saa Venemaad ka juhul, kui näib, et sõjaväljal neid suur edu ei saada, alahinnata, sest mõjuvahendeid, millega panna osa lääneriike endale soodsaid otsuseid tegema, on meie idanaabril mitmeid.

Reinsalu tõi näiteks Venemaa diktaadi all kehtestatud koridori, mis võimaldab vilja eksporti Ukrainast, või Euroopa suurima, Zaporižžje tuumajaama ümber toimuvat, kus Venemaa üritab Euroopat hirmutada tuumaohuga.

"Ja esmaspäevased uudised selle kohta, et kui sanktsioone maha ei võeta, siis kasutatakse gaasirelva. See on kõik mõeldud lääneriikide ühtsuse lõhkumiseks. /.../ Venemaad ei tasu alahinnata. Nad rakendavad mõjuvahendeid, arvestades, et need omavad tagajärgi," lausus välisminister.

Reinsalu sõnul on Venemaa lääneriikide otsuste mõjutamiseks pannud ringlema müüdid, näiteks üritatakse sisendada, et viljaekspordi sanktsioneerimise puhul on oodata tõsist näljahäda. "Teine müüt, mida kehtestada püütakse, on et Euroopal on võimalik pääseda kõrgest inflatsioonist ja kõrgetest energiahindadest, juhul kui saavutatakse Venemaale järgiandmine," lausus ta.

Möödunud nädalal jäi Euroopa välisministrite kohtumisel saavutamata Eesti jaoks oluline kokkulepe, et kehtestataks ühine keeld Vene turistidele Euroopa Liitu reisimisel. Reinsalu sõnul toimus siiski psühholoogilise paradigma muutus: riigid möönsid, et Vene turistide massiline Euroopasse liikumine on probleem ning anti mõista, et idapoolsete riikide soov kehtestada oma piiril Vene turistidele sissesõidukeeld on täiesti legitiimne.

Reinsalu märkis, et keelu vastu sõna võtnud riikide jaoks oli põhjenduseks, et tegu on ikkagi Putini sõjaga ning lihtne Vene turist peaks Euroopasse pääsema, sest "siis nad ikkagi näevad rohkem Euroopat ja ei ole nii sõjakad ja õpivad midagi Euroopast".

Taolise naiividealistliku jutu tagant võib Reinsalu sõnul näha märksa pragmaatilisemaid põhjuseid. "Küsimus on mitmete riikide jaoks see, et Venemaa võib sulgeda vastukäiguna ka oma riiki sissepääsu ja see võib suurele hulgale töötajatele, allhankijatele Euroopa riikidest olla vägagi valuine samm ärihuvide mõttes," märkis välisminister.

Reinsalu märkis, et kuigi Ukraina väed on praegu vastupealetungil, siis võrreldes aprilliga, mil Vene väed Ukraina põhjaosast tagasi tõmmati, pole territoriaalses mõttes palju muutunud.

"Lõpptulemus on see, et viiendik on endiselt Vene vägede käes. Ukraina väed püüavad saavutada taktikaliselt tugevamat positsiooni enne talveperioodi, kus ennustatakse, et rinne võib külmuda," lausus Reinsalu, kelle sõnul on igasugused Ukraina vägede edusammud olulised ka nii sise- kui ka välispoliitliselt.