Norstat: Reformierakonna toetus pöördus langusesse, EKRE toetus tõuseb

EKRE aseesimees Mart Helme ja Reformierakonna juht Kaja Kallas.
EKRE aseesimees Mart Helme ja Reformierakonna juht Kaja Kallas. Autor/allikas: Jan Vutt /ERR

Viimaste erakondade reitingu tulemuste järgi jätkus Reformierakonna langus, samal ajal pöördus EKRE toetus tõusule.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,5 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,8 protsenti ja Keskerakonda 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning viimase kahe nädalaga on peaministripartei toetus langenud kahe protsendipunkti võrra. EKRE toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning kahte kõige populaarsemat erakonda lahutab nüüd 9,7 protsendipunkti. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. 

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,3 protsenti), Isamaa (8,1 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,8 protsenti). Eesti 200 märtsi algusest kestnud langus on praeguseks peatunud ning Isamaa möödus nädalaga reitingutabelis SDE-st. Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli 1,7 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,4 protsenti ja opositsioonierakondi 38,8 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. augustist 5. septembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest.

Antud küsitluses oli suurim grupp Reformierakonna toetajad (32,5 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/–1,45 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/–0,83 protsenti.

Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9 protsenti.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: