Spaad võitlevad elus püsimiseks kõrgemat hinda soovivate elektrimüüjatega
Üha kasvav elektrihind paneb raskesse olukorda veekeskused, kes peavad oma temperatuuri ja valgustuse hoidma klientidele sobival tasemel, kuid mõni elektrimüüja püüab fikseeritud lepinguid spaadega enne tähtaega üles öelda või hinda tõsta.
Kalev SPA veekeskuse juht Meeli Eelmaa ütles ERR-ile, et nende energiakulud on võrreldes eelmise aastaga umbes 70 protsenti suuremad. Lisaks elektrile on suur kuluartikkel ka vee soojendamine. Kütte ja soojaga varustab spaad Tallinna Küte.
Kui seni oli Kalev Spa elektrileping Olerexiga selline, et 75 protsenti sellest moodustas fikseeritud hind ja 25 protsenti börsihind, siis nüüd soovib elektrimüüja lepingut muuta. Spaa loodab, et neil õnnestub oma elektrihind sajaprotsendiliselt fikseerida, kuid praegusest tuleb hind kindlasti kallim.
"Meile on tähtis, et saaksime sajaprotsendiliselt hinna fikseerida ja aastate peale, et saaksime oma kuludega arvestada," lausus Eelmaa.
Ettevõtte tulud ja kulud on tema sõnul piiri peal, klientidele pole hinda veel tõstetud. Mis saab jaanuaris, veekeskus aga ei tea.
"Siis tulevad järgmised arutelud, kuidas edasi, kas on vaja midagi piirata. Praegu oleme teinud kõike, et me kliendi poolt ei piira, oleme piiranud enda vajadusi: ei saa teha juurdeehitusi, tõsta töötajate palka," nentis Eelmaa.
Kui ettevõte peaks juba praegu ainult börsihinnaga elektrit ostma, siis tuleks neil juhi sõnul eeldatavasti hakata uksi sulgema.
Pärnus tegutsevate spaade Tervis ja Tervise Paradiis juht Jaan Ratnik ütles, et võrreldes 2019. aastaga, mis oli viimane normaalne tegevusaasta enne koroonakriisi, oli elektri hind tänavu augustis neljakordne ning lisandus võrgutasu.
"Perspektiiv on kordades veel hullem, kui vaatan järgmisesse aastasse," sõnas ta.
Pärnu spaa pöördus kohtusse
Tema juhitavad spaad on aastaid ostnud elektrit fikseeritud hinnaga ja praegune leping pidi kestma kuni selle aasta lõpuni. Eelmisel sügisel saatis elektrimüüja neile ootamatult info, et soovib lepingu lõpetada või seda tunduvalt muuta. Kuna Tervis ja Tervise Paradiis ei leidnud oma lepingutekstist punkti, mis sellist ühepoolset lõpetamist võimaldaks, ei olnud nad sellega nõus.
"Fikseeritud hinna mõte ongi ju mingiks perioodiks fikseerida hind ja tuleviku selle perioodi riskid maandada, nõusse me ei jäänud. Aga märtsis tuli müüja uuesti meie juurde veendunult, et kas leping lõpeb või pakuti ka kompromissvarianti, et hakkaksime senisele hinnale juurde maksma Eesti-Soome hinnavahet igakuiselt," rääkis ta.
Paraku oli see hinnavahe näiteks augustis sada eurot, mis tähendab, et varasemale fikseeritud hinnale, mis jäi alla 40 euro megavatt-tunnist, lisandus 100 eurot megavatt-tunnist.
Kuna spaahotell polnud lepingumuudatusega nõus ja pöördus õiguse saamiseks kohtusse, kust otsust ei ole veel tulnud, hakkavad nad alates 1. jaanuarist ostma elektrit börsilt ja see tundub Ratniku sõnul eriti kole väljavaade.
"Meil pole täna enam palju midagi teha, lihtsaid energiasäästu meetodeid ei ole, ei saa valgust ja temperatuuri maha keerata," nentis ta ja lisas, et nad on kõik muud säästumeetmed ammu kasutusele võtnud ja ka päikesepatareid katusele pannud. "Järgmine samm on lahtiolekuaegade kärpimine, rohkem meie arsenalis midagi ei ole."
Värska sanatooriumi juht Vello Saar näeb tulevikku kolleegidest helgemates värvides. Nende fikseeritud elektrileping saab otsa aasta lõpus ja edasi tuleb teha uued valikud. Enne ei ole aga Saare mõjul võimalik midagi prognoosida, kui nii Eesti kui Euroopa Liit on teinud ettevõtjate toetamise osas otsuseid.
"Me ei oota, käsi pikal, mingisuguseid toetusi, aga nende poliitiliste otsuste taustal peavad elektrihinnad tõenäoliselt hakkama kuhugipoole muutuma, loodame, et mõistlikkuse suunas ja allapoole, kui räägitakse igasugu hinnalagede kehtestamisest," ütles Saar.
Olerex: meil on lepinguid, mida saab muuta, ja neid, mida mitte
ERR küsis Olerexilt, kas nad on saatnud klientidele ettepanekuid fikseeritud pakett enne tähtaega lõpetada või teatud hinnamuudatusega jätkata, kuid ettevõtte energiavaldkonna juht Artur Teesalu jäi oma vastuses üldsõnaliseks. Ta märkis, et kahe aastaga, mil nad on elektrimüügiga tegelenud, on nad saavutanud pea kümnendiku Eesti elektriturumahust.
"Mitmekesine ja paindlik tooteportfell annab võimaluse pakkuda meie klientidele erinevaid lepingud erinevate tingimustega. Meil on lepingud nii muutuva kui fikseeritud hinnaga, on lepinguid, mida ei ole, ja on ka neid, mida on võimalik üle vaadata ja muuta," lausus ta.
Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu märkis, et nende äriklientidest 60 protsenti on fikseeritud lepingutega.
"Ärikliendid muretsema ei pea ja fikseeritud hinnad on nende jaoks tagatud. Meil on tänagi veel kehtivaid ärikliendilepinguid, kes tarbivad elektrit alla 30 euro megavatt-tunni kohta. Usutavasti on need ettevõtjad oma toonase elektriostuotsusega hind fikseerida vägagi rahul," sõnas ta.
Nõu lisas, et mis puudutab uusi pakkumisi, siis on universaalteenuse puhul tähtajalistest elektrilepingutest taganemine ebaselge.
"Meil oleks võimalik päris suures mahus ettevõtjatele lisaleevendust elektrihindade näol pakkuda, kui universaalteenuse eelnõu oleks koostatud nii, et ka elektrimüüjad saaksid oma kohustusi mõistlikult planeerida," lausus ta.
Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos ütles, et nende kliendid saavad fikseeritud paketti valides kindlad olla, et hind lepinguperioodi jooksul ei muutu ja nemad elektrimüüjana oma lubadustest ei tagane.
Eesti Energia äriklientidest on fikseeritud leping 49 protsendil.
Toimetaja: Karin Koppel