"Peale Läti-Eesti valitsustevahelise piiri­ülese koostöö ajutise komisjoni ei ole püsivaid institutsioone, mis kahepoolse koostööga tegeleksid," tõdevad Kond ja Eichmanis. "Tuleb välja töötada formaalsed struktuu­rid ja vastastikused kokkulepped, et need toetaksid kriiside lahendamist, mitte ei muudaks praktilist tööd keerulisemaks," rõhutavad nad. "Kontaktid asjaomaste ametnike vahel on üliolulised. Praktiline koordineerimine on õnneks viimastel aastatel edasi arenenud," tunnistavad raporti koostajad.  

Julgeolek ja välispoliitika

Rääkides regiooni julgeolekust, toovad autorid esile Soome ja Rootsi peatse liitumise NATO-ga ning kutsuvad selles kontekstis mõlemat riiki osalema Lätis asuva NATO Põhjadiviisi staabi töös.

Kuna võib arvata, et Venemaa plaanib vastusamme seoses NATO sõjalise kohaloleku edasise suurenda­misega Ida-Euroopas ja Baltikumis ning Soome ja Rootsi astumisega  NATO-sse, tuleks Läti ja Eesti luureteabe kogumist nendes küsimustes intensiivistada ning luureteavet tuleb kahe riigi vahel aktiivselt jagada kõige kõrgemal tasemel, leiavad Kond ja Eichmanis.

Analüüsides laiemalt välispoliitikat, tõdevad raporti koostajad, et kuna Eesti ja Läti asuvad ida ja lääne piiril, siis nad ei saa endale lubada seda, et ei mõtle geopoliitilistele küsimustele.

"Läti ja Eesti peaksid leidma ühise lähene­mise Hiina majandusliku positsiooni tugev­damise suhtes Euroopas," märgivad nad selles kontekstis ja lisavad: "Eesti ja Läti peavad tõsiselt kaaluma ja analüüsima poliitilisi muutusi Washingtonis, mis ennustavad muutusi USA Euroopa-poliitikas."

Läti hinnaku oma LNG terminali mõtekust

Raporti koostajad tunnistavad alternatiivsete gaasivarude leidmise tähtsust Ukraina kriisi kontekstis ja viitavad Läti plaanile rajada oma LNG-terminal, mis tagaks Inčukalnsi gaasihoidlas pidevad varud.

"Arvestades olukorra tõsidust, eriti kuna see mõjutab talvehooaega 2022–2023, on Läti ja Eesti koostöö hädavajalik," seisab raportis. Soovitusena lisavad aga Kond ja Eicmanis, et Läti valitsus peaks püüdma seda küsimust koos Eestiga tasuvuspõhiselt hinnata.

Lisaks rõhutavad autorid, et mõlemad riigid peaks tegema kõik, et viia Balti riikide elektrisüsteemi desünkroniseeri­mine Venemaa võrgust 2025. aastaks lõpule.

Ärisuhted

Rääkides kahe riigi majandussuhetest, leiavad raporti koostajad, et mõlema riigi valitsused peaksid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid naaberriigi turule sisenemisel rohkem julgustama ja aitama.

Kuna Eesti on olnud investeeringutes naaberriiki Lätist aktiivsem, siis leiavad Kond ja Eichmanis, et Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur peaks lisaks algatatud toetusprogrammile kutsuma oma Eesti kolleegid ka Läti ärimeestele loengut pidama, et nad mõistaksid paremini Eesti kauba- ja teenusteturgu ning vajalikku paberimajandust.

Ettevõtted peaksid ka leidma uusi, kaasaegseid ja põne­vaid koostöövorme, mis motiveeriksid väik­semaid ja keskmise suurusega ettevõtjaid laienema naaberturule ning aitaksid neil luua paremaid võimalusi koostööks. Samuti ootavad kahe riigi ettevõtjad rohkem ja erinevais valdkondades ühishankeid, rõhutavad autorid.

Lisaks Euroopa toetusmeetmeile võiks Eesti ja Läti asutada oma koostöö toetammise fondi, mida rahastavad nii riigid kui ka ettevõtjad, et hõlmata lisaks Euroopa Liidu Interreg programmile laiemaid valdkondi ja tege­vusi. Tänu sellele oleks võimalik toetada teadusuuringuid, töötada välja ühiseid arenguvisioone, jagada üliõpilastele koos­tööstipendiume ning toetada ühisürituste korraldamist.

Samuti tuleks Kondi ja Eichmanise arvates selgemalt toetada mõlema maa idufirmasid: "Läti ja Eesti peavad ühiselt läbi arutama parimad võimalused oma idufirmadele rahalise toetuse hankimiseks."

Mõlema maa reisibürood peaksid aga pakkuma senisest enam ja erinevatele sihtrühmadele suuna­tud pakette, mis hõlmaks nii Eestit kui ka Lätit - seda nii kohalikele inimestele kui ka turistidele.

Transpordiühendused

Eraldi rõhutavad ettekande koostajad, et Läti ja Eesti peaksid tagama Rail Balticu projekti õigeaegse valmimise ja piisava rahastuse.

Samas leiavad nad, et läbirääkimisi rongiühenduse loomiseks tuleks jätkata nii Eesti ja Läti vahel kui ka mõlemas riigis eraldi, sest hetkel pole selge, milline oleks nõudlus, teenuse kvaliteet, sobivus ja hind.

"Kahe riigi vahelise rongiühenduste taastamisel peaks olema kindel eestvedaja, kes on ettevõtmisest huvitatud. Kummagi riigi ministeeriumid ja raudtee-ettevõtted pole sobivaid lahen­dusi leidnud ega selleks ka väga palju vaeva näinud," märgivad nad, mööndes samas, et Eesti saatkonnas on küll kohtu­misi olnud ning nüüd on initsiatiivi haaranud Tartu linnavalitsus. Autorid viitavad plaanile käivitada Riia ja Tartu vaheline reisirongiliiklus.

Tartuga seoses tuuakse raportis välja, et ehkki Läti lennufirma Air Baltic ei paku praegu lende Tartust, siis on sealse linnavalitsusega arutatud võimalust luua mingisugune ühendus 2024. aastaks, mil Tartust saab Euroopa kultuuripealinn.

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Mõlema riigi haridusministeeriumid ja ülikoolid peaksid jõudma ühisele otsusele, kuidas arendada omavahelisi keeleõppe võimalusi Riias ja Tartus, märgivad raporti autorid ning toovad välja, et mõlemas riigis on koole, mis soovivad eesti ja läti keelt ja kultuuri õpetada, kuid selleks puudu­vad õpetajad. "Ministeeriumid ja omava­litsused võiksid uurida soove ja võimalusi ning toetada koole," leiavad Kond ja Eichmanis.

Samuti soovitavad nad veebis asuvat EstLati masintõlkemootorit ja veebisõnastikke regulaarselt täiendada.

Autorid leiavad ka, et Liivi keele ja kultuuri ning selle ajaloolise tausta uurimine võiks olla nähtavam Eesti ja Läti koostöös, selleks tuleks toetada mõlema riigi teadlaste tööd ja kasutada ka ühistes kultuu­riüritustes liivi keelt. Samuti võiks kasutada Liivimaa nime rohkem ühistes projektides, kuna see on tuttav nii eestlas­tele kui ka lätlastele.

Raporti koostajad toovad välja ka mõlema maa laulupeotraditsiooni, mis on küll arenenud erinevalt ning peod ei ole väga sarnased, kuid millel on siiski sama taust. "Seetõttu tasub kaaluda mõne laulu või tantsu lisamist festivali kavva, et austada naabrite kultuuri nende dirigentide, esine­jate, repertuaari või keele näol. Tallinna lauluväljakul läti keeles esitatud "Riia heliseb" tekitas Lätis suurt elevust," kirjutavad Kond ja Eichmanis.

Lisaks võiks festivalide kohta infot rohkem ka naaberriiki edastada, kuna siis  oleks suurem võimalus, et ka teise maa inimesed sõidaksid naaberriigi laulupidu külastama. Samuti vääriks korraldada rohkem Eesti ja Läti kollektii­vide ühiseid esinemisi ja pidusid, kuna need aitaksid mõlema maa koorilaulu- ja tantsukultuuri traditsioonide ühisosa ka tulevikus edasi kanda.

Kond ja Eichmanis leiavad ka, et Eesti ja Läti meediaorganisatsioonid võiks koos toota rohkem ajakirjanduslikku materjali ning vahetada infot ja saateid, seda eriti arvestades, et paljudel meediaväljaannetel on niikuinii sidemeid või isegi samad omanikud.

Piirialade koostöö

Eesti ja Läti peaksid püüdma rohkem läbi rääkida ja ühtlustada otsuseid, mis mõju­tavad piiriala ja naabrite majanduskesk­konda laiemalt. COVID-19 pandeemia ajal tekkinud "Balti mulli" põhimõtteid peaks rakendama laiemate ja kestvamate ühiste otsuste tegemisel, öeldakse raportis.

Autorid toovad välja Valga ja Valka kaksiklinna omavahelise koostöö väga paljudes valdkondades, kuid tõdevad samas, et linnadel puudub ühine arengukava, mis võimaldaks planeerida teenuseid, taristut, demograa­filisi küsimusi ja majanduse arengut viie või kümne aasta perspektiivis või isegi kaugemale. "Samas võiks Valga ja Valka nende asukohta ja piiriüleste küsimuste lahendamise kogemust arvestades olla sobiv koht Eesti-Läti koostöö arendamiseks laiemalt," märgivad Kond ja Eichmanis.

Eesti rahvusringhäälingu Läti-korrespondent Ragnar Kond ning Läti välispoliitika instituudi teadur, riigi endine suursaadik NATO-s ja Hispaanias Janis Eichmanis, alustasid koostööraporti koostamist 2021. aasta sügisel. Raportit tutvustati reede pärastlõunal Valgas.