Enamike elektribörsipaketiga liitunud eestlastele saabusid esmaspäeval augustikuu elektriarved ning vaatepilt polnud just rõõmustav.

Jürgeni Ganseni kolmetoalises korteris on lisaks elektrile kasutuses ka gaasi- ja kaugküte, kuid elektri hinnavahe eelmise aastaga võrreldes on märgatav.

"Augustikuus on see aasta 62 eurot olnud kokku nii päevane kui ka öine (elekter). Kui võrrelda eelmise aasta sama perioodiga, siin on küll päevases tarbimises küllaltki suur vahe, aga see ei saa tingida seda, et siis oli summa 11 eurot," ütles Gansen.  

Kui tarbimine poleks tõusnud, oleks tänavune summa olnud umbes 48 eurot ehk maksta tuli elektri eest üle nelja korra rohkem. Et elektrihinnal sabast kinni hoida, on Jürgenil omad nipid.

"Nord Pooli kasutan peaaegu igapäevaselt. Pesu- ja nõudepesumasinad paneme üldiselt õhtul tööle, öösel. See ongi õhtune rutiin, võiks öelda, et hambad puhtaks ja siis kõik aparaadid tööle," rääkis Gansen.

Ka neljatoalises paarismajas elav Peeter Pihel sai augusti elektriarvega kaasa paraja üllatuse, kui arve eelmise aasta 72 euro pealt tõusis 177 euroni. Ei aidanud ka see, et tarbimine tänavu 60 kilovatt-tunni võrra vähenes.

"Eks see selline uus rahvussport ole, see elektrihinna jälgimine, aga samas see on uus reaalsus," nentis Pihel.

Kokkuhoiumeetmed on kasutusele võetud ka tema peres.

"Põrandaküte kui luksuskaup on juba eelmisest aastast möödanik vannitoapõrandal, aga õnneks on kamin toas olemas, küttepuud on varutud ja loodame sellega natukene kompenseerida. Küttepuud on varutud juba suve hakul," lausus Pihel.

Eesti Energia juhatuse liikme Agnes Roosi sõnul on Eesti Energia keskmise kodukliendi arve augustis tõusnud natuke alla kümne protsendi, kuid ka ühe kuu lõikes on keerulisim olukord just börsipaketiga liitunuil.

"Börsikliendi arve on kasvanud peaaegu 50 protsenti, just nimelt sellepärast, et nägime augustis väga kõrgeid hindu," ütles Roos.

Roos lisas, et elektrihinna järsku langust ta ei näe ning tuleb leppida, et stabiilset elektrihinda lähiajal ei tulegi.