"Selle olukorra taust on minu arust üpris selge. Venemaa on nüüd nii palju nõrgenenud ja viimase nädala sündmuste taustal Ukrainas, eriti Harkivi oblastis, on ju näha, et on lüüasaamise hõng ja demoraliseerimine. Ilmselt president Ilham Alijev ja Aserbaidžaani pool ei tahtnud seda võimalust kasutamata jätta," rääkis Stoicescu teisipäeval ERR-ile.

Lisaks on Bakuul ka Türgi tugev toetus, kuna Ankara tegi juba avalduse, milles süüdistas tekkinud olukorras ühemõtteliselt Armeeniat ning nõudis Armeenia provokatsioonide lõpetamist, märkis Stoicescu.

Ja ehkki Armeenia peaminister Nikol Pašinjan võttis ühendust Moskva, Pariisi ja Washingtoniga, ei suuda OSCE Minski grupp, mille osalised on ka Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa selles kontekstis enam aastaid kaasa rääkida, tõdes RKK teadur.

"Ja ega ka Venemaa ei ole suuteline midagi Aserbaidžaani suunal tegema. Seda oli näha ka kaks aastat tagasi, kui toimus 2020. aasta sügisel 44 päeva kestnud sõda. Venemaa ju ei seisnud Armeenia eest, Venemaa huvi oli saavutada selline rahu, mis tagab Venemaa nii-öelda rahuvalvajate, kes on eriväelased kohaloleku Mägi-Karabahhi koridoris, Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel Aserbaidžaani territooriumil," rääkis Stoicescu. "Ja nüüd seda enam ei ole Venemaa võimeline midagi tegema. Mida Venemaa on võimeline enam stabiliseerima, kui ta ei suuda isegi ennast stabiliseerida. Vaadakem olukorda Ukrainas praegu, kus tal kõik põleb. See on taust, mida ma näen praegu," lisas ta.

Arutledes Aserbaidžaani motiivi kohta, leidis Stoicescu, et eelkõige soovib Bakuu näidata oma võimu ega mitte lubada Armeeniale ennast piiril kindlustada: "Ta soovib näidata, kes on nüüd peremees selles piirkonnas."

Samas on ebasõbralikest naabritest ümbritsetud Armeenia Venemaa pantvang, tõdes teadur: "Armeenia on olnud sunnitud olema neutraalne, mitte hukka mõistma Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sest Armeenia on Venemaa geopoliitiline pantvang. Ja kui me vaatame selle ajalugu ja geograafiat, siis on selge, et Armeenia julgeolek sõltub liitlassuhetest Venemaaga niikaua, kuni neil on naabruses ühel pool Aserbaidžaan ja teiselt poolt on Türgi."

Küll aga ei usu Stoicescu, et Aserbaidžaan võtab ette pikema rünnaku Armeeniale. "Mis puudutab konflikti eskaleerimise võimalust, siis see võib kesta veel mõned päevad, aga praegu ma ei näe mingisugust perspektiivi või isegi motivatsiooni Aserbaidžaani poolelt, et suurt ofensiivi alustada, sest need territooriumid, mida neil oli vaja tagasi võtta Armeenialt – need on tagasi võetud," rääkis teadur. "Nii et selles mõttes nad päris Armeeniasse tungima loomulikult ei hakka. Ja teisalt Karabahhi piirkonda, mis on asustatud pea sada protsenti armeenlastega ja mis kindlasti kaitseb ennast, seda nad ka ma eeldan, ründama ei hakka," lisas ta.

"Ja teisalt vaadatuna Armeenial ei ole lihtsalt jõudu selleks, et alustada mingisugust tõsist sõjalist tegevust Aserbaidžaani vastu. Ja Venemaa poolt ei ole ka mitte mingisugust abi," rääkis Stoicescu.

"Nii et jah, hea võimalus Aserbaidžaanil Türgi toetuse saatel näidata ennast veel kord ja panna ennast maksma," võttis ta olukorra kokku.