Kolm ja pool aastat tagasi kogunes Eesti esimene metsakogu. Loosi teel valitud huvilised andsid oma panuse, et sünniks metsanduse arengukava stsenaariumid "Hunt", "Rebane", "Ilves" ja "Karu". Kuus keskkonnaministrit hiljem on loomanimed dokumentidest kadunud.

Nelja pisut igavama nimega stsenaariumi kallal murti pead ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude hindamisel. Omavahel võrreldi ideid, kus aastased raiemahud ulatusid seitsmest üheksateistkümne miljoni tihumeetrini. Keskkonnaminister Madis Kallasel pole 100 000 eurot maksma läinud tööle otseseid etteheiteid. Siiski tõdeb ta, et tulemus oli metoodikasse sisse kirjutatud. Ehk äärmuslikud stsenaariumid võinuks välistada ka ilma põhjaliku analüüsita.

Mõjuhindamise autor OÜ Maves kuulutas ülekaalukaks võitjaks stsenaariumi, mille järgi raiutaks aastas keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit metsa. Võrdluseks, 2010-2019 aastatel raiuti keskmiselt 10,3 miljonit tihumeetrit aastas. Viimase nelja aasta keskmine on 11,6 miljonit tihumeetrit.

Kallas: raske on edasi minna

Kui bürokraatiamasinal rahulikult käia lasta, valmiks peagi arengukava lõplik eelnõu, see tiirutaks veel pisut ministeeriumide vahel ja siis võiks keskkonnaminister selle valitsusse viia. Sealt riigikoguni on ainult üks poliitiline otsus. Kuid Kallase sõnul on praegu väga raske edasi minna.

"Metsanduse arengukava ideeline olemus on ju selles, et tekitada dokument, mis on ühiskondlikku kokkuleppe aluseks, et kuidas me Eesti metsa majandame või hoiame," märkis Kallas. Aga hetkel seda kokkulepet meil ju ühiskonnas ei ole."

Kallas tõstis esile 43 keskkonnaühenduse ühispöördumise, mis heidab arengukavale ette pealiskaudsust ja probleemide ignoreerimist.

"Meil on veel väga palju eksperte, kes samuti ei toeta seda sellisel kujul. Ehk me peame mingeid muudatusi tegema, kui me soovime arengukava peamist eesmärki kuidagi rakendada," lisas Kallas.

Ühiskondliku kokkuleppeni on veel pikk maa. Mõjukaid ettevõtjaid koondav Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit on keskkonnaühendustega nõus: ka nende hinnangul tuleb metsanduse arengukava ning mõjuhindamine põhjalikult ringi teha.

Soovitus teadlasi kuulata ei tee valikut lihtsamaks

Liidu õigusloome teemajuhil Jaan Lindmäel on välja valitud "Ühtlase metsakasutuse" alternatiivi jaoks oma nimetus. "Kümnemiljonilise raiemahu korral aastas on tegemist metsade poliitiliselt reguleeritud mittemajandamisega," ütles Lindmäe.

Tema sõnul ei arvesta niisugune raiemaht teadlaste arvamusega. "Kes leiavad, et metsa raiemahud peaksid lähtuma sellest, palju meil on sellist puitu, mis on raieküps," selgitas Lindmäe.

Soovitusega teadlasi kuulata on aga pisut keeruline. Näiteks Maaülikool saatis keskkonnaministeeriumile harvaesineva kiidukirja. "Keskkonnamõjude analüüs on teaduspõhine ja tugineb ekspertide kõrgele kompetentsile," leidis ülikooli rektor Mait Klaasen.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudilt saabus aga hoopis murelikum pöördumine. Selles märgivad teadlased, et raiemahu arvestamisel võeti aluseks vananenud andmed näiteks selle kohta, kui palju meie metsad süsinikku seovad. Pealekauba ignoreerivat metsanduse arengukava seniseid probleeme.

"Selles olukorras on raske aru saada, kuidas sisuliselt sama olukorra jätkamist nähakse mõjuhinnangus realistliku viisina edasi minna," kurtsid teadlased.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo ütles samuti, et kümne miljoni tihumeetrine raiemaht on liiast. Et pärast kolme- ja poole aastast arutelu just niisuguse tulemuseni jõuti, on Kuresoo hinnangul keskkonnaministeeriumi teene.

"Kõik kasulik, mis nendest etappidest on saadud, on kriitilistel hetkedel kõrvale heidetud. Just selle pärast, et keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja vastutav asekantsler ei näi soosivat sellist metsandust, mis tegelikult toetaks elurikkust," märkis Kuresoo.

Ehkki Kuresoo hinnangul on ametnike südames just metsa majanduslik külg, leiab Jaan Lindmäe , et kümme miljonit tihumeetrit aastaks kogu majandusharule tohutu löögi. "Raiemahtude vähenemise korral tuleb vähendada kaheksa tuhat töökohta maapiirkondades," sõnab Lindmäe.

Appi võetakse omavalitsused ja uus Metsakogu  

Kõigele vaatamata usub keskkonnaminister Madis Kallas, et ideed ühiskondlikust kokkuleppest ei tohi nurka visata. Enne kui ministeerium hakkab eelnõu viimast varianti kokku kirjutama, pannakse käima uued kaasamisringid. Kõigepealt räägitakse kõigi kohalike omavalitsustega.

"Kõik Eesti metsad kuuluvad kohalike omavalitsuste territooriumitele," märkis Kallas. "Kohalikud omavalitsused näevad võib-olla kõige tasakaalustatumalt seda, missugune rõhk on metsa kaitsmisel, missugune on metsa majanduslik osakaal."

Kallase sõnul peaks paralleelselt toimuma arutelu ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alade, ehk KAH-alade saatuse üle. Ning novembris, kui üksjagu mõtteid on juba kogutud, soovib ta kokku kutsuda metsakogu.

Tegu poleks siiski enam loositud metsakoguga ning karusid-ilveseid-hunte välja ei kaevata. Kallas ütles, et uus metsakogu peaks olema väiksem ja kaasama neid, kellel on oma sõna öelda arengukava kõige tulisemate vaidluspunktide kohta. Ta nimetas näiteks raiemahtu, linnurahu ja lankide suurust.

Kes täpselt uude kogusse kuulub ja missuguse jõuga saab olema nende sisend arengukavasse, on praegu veel lahtine. "Kui me praegu ütleme ära, et need või teised või kolmandad osapooled on seal komisjonis, siis me võib-olla loome jälle vale stardipositsiooni ja me ei saa sellega edasi. Nii et me teeme sammhaaval," sõnas Kallas ning lisas: "Meie eesmärk on lahendus."

Minister viiks aasta keskmise raiemahu alla 10 miljoni tihumeetri

Kallas möönis, et sellist varianti, mis kõikidele meeldiks, tõenäoliselt välja mõelda ei suudeta. Siiski soovib ta kompromissi otsida. Ta lisas, et kokkuleppekoht peaks olema allpool kümmet miljonit tihumeetrit aastas.  

"Kui me tahame seda kokkulepet saavutada, siis ta peaks liikuma allapoole," rõhutas Kallas. Ta lisas, et eraldi tuleb vaadata kõige lähemaid aastaid, kus energiakriis võib nõuda ka suuremaid raienumbreid. Aga pikas plaanis ja arengukava vaates peab ta siiski oluliseks raiemahu langust.

Kallase sõnul ei saa mööda vaadata ka Eestile seatud LULUCF-i eesmärkidest. Ta kinnitas, et ka need suvel Euroopa Liidu keskkonnaministrite poolt kokku lepitud süsinikusidumise sihid eeldavad, et Eesti aastane raiemaht langeks alla kümne miljoni tihumeetri.

"Aga see ei ole ainult ka raiemahus kinni. Oluline on ka see, mida, kuidas ja kus me raiume," märkis Kallas.

Ka Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist usub, et Euroopa Liidus kokkulepitu eeldab  meilt raiemahu vähendamist. Ettevõtjate esindaja Jaan Lindmäe jälle rõhutas, et niimoodi teeks Eesti endale hoopis karuteene. "Vananev puit enam ei seo CO2-e. Selle asemel ta hakkab CO2-e emiteerima," ütles Lindmäe.