Eesti ootus enne Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni aastakõnet oli, et leitaks lahendus elektri börsihinna kiireks allatoomiseks ja gaasi hinna lahtisidumiseks elektri hinnast ning et kehtestataks Vene gaasile hinnalagi, ütles Sikkut. Seega võib väljapakutud lühiajalisi meetmeid energiahindade leevendamiseks pidada pettumuseks, märkis ta.

"Seda, et on (liikmesriikidele) siduvad tiputarbimise vähendamise eesmärgid ja eesmärk gaasi hinna kujunemisega tegelda – väga hea. Aga seda, et börsihinda alla tuua – mida meil ju väga vaja oleks homsest, oleks see, et gaas ei veaks hinda üles ja inimesed ja ettevõtted ei peaks suuri arveid maksma. Tiputarbimise nihutamine mõnevõrra annab seda efekti, aga seda, et gaas siduda lahti elektri hinna kujunemisest, et kuu keskmist 300–400 euro peale megavatt-tunni eest ei lükkaks, see oli tegelikult minu ootus Euroopa Komisjonile. See on see, mida oleks võinud adresseerida," rääkis Sikkut.

Samuti oli Eesti jaoks suur pettumus see, et juttu polnud Vene gaasile hinnalae määramisest, lisas Sikkut.

Positiivseks pidas Sikkut tiputarbimise nihutamist talvekuudel ja kõige suurema tarbimisega tundidel.

"See ettepanek oli üllatavalt tugev ja samm õiges suunas. See, et ettepanek kehtib kõigile ja siduvalt, on minu arvates hea, aga liikmesriikidel on vabad käed selle rakendamiseks. See ei tähenda, et inimesed peavad öösel hakkama pesu pesema. Sellises mahus tiputarbimise vähendamiseks saavad olla lahendused automaatsed, tarbimise juhtimise teel, mis on kas börsi toimimisse juba sisse ehitatud või on teenused, mida turul müüakse, näiteks tööstusele, kellel on võimalik oma tarbimist juhtida vastavalt börsihinnale kas varahommikule või hilisõhtule," lausus Sikkut.

Kriitilisemalt suhtus Sikkut energiaettevõtete liigse tulu korjamisse ja ümberjagamisse. Komisjoni ettepanekute järgi peaksid taastuvatest allikatest elektrit tootvad ettevõtted loovutama riigile tulu alates 180 eurost MWh kohta, mida riik kasutab kodanikele mõeldud abimeetmete rahastamiseks. Kriisimaks kehtestataks ka gaasi- ja naftaettevõtetele, mis peavad maksma 33-protsendist solidaarsusmaksu jooksva aasta kasumilt, kui see on 20 protsenti suurem kui viimase kolme aasta keskmine.

Sikkuti sõnul tekitab ülempiir 180 eurot MWh kohta riski, et need elektritootjad, kelle tootmiskulud on suuremad, ei too oma toodangut turule. "Päris mure on ju ikkagi energiatootmise puudus Euroopa turul. Õnneks põlevkivi ja söejaamad jäävad selle 180 alt välja, aga see puudutab ka koostootmisjaamasid, tuule- ja päikeseenergia tootjad. Kuidas hinnata, kas nemad, vastavalt fikseeritud hinnaga lepingute osakaalule, on teeninud lisakasu ja kuidas seda siis rakendada. Need detailid on väga olulised – kuidas seda rakendada ja mis on kokkukorjatava tulu osakaal," rääkis ta.

Eesti puhul tähendaks niinimetatud liigse tulu kokkukorjamine riigile maksimaalselt 200 miljonit eurot, ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul on selle lahenduse miinus tõsiasi, et see ei too kuidagi elektri börsihinda alla. "See võtab küll kasumi ära, aga seda, et inimesed ja ettevõtted peavad suuremaid arveid maksma, jääb ju alles. Selles mõttes on see lahendus Eesti jaoks pettumus," märkis ta.