Euroopa Komisjon teeb ettepaneku seada 180 euro juurde megavatt-tunni kohta lagi tuludele, mida teenivad need elektritootjad, kellel on madalad tootmiskulud, ehk näiteks tuulepargid, päikesepargid, tuumaenergia.

"See tähendab seda, et me näeme praegusel kõrgete elektrihindade ajastul, et väga paljud elektrienergia tootjad saavad turult hinda, mis on kõrgem kui nende tootmiskulud ja saavad ka kõrgemat hinda kui nad oma investeeringuid tehes majandusplaanis või tulususe arvutamises üldse eelduseks oleks saanud võtta. Selle piirhinna – 180 eurot – kehtestamisel saaksid kõik need üles loetud tootmisüksused 180 eurot, kui hind turul on sellest üle. Kõik, mis on üle, jääb valitsuse kasutada, et neid lisavahendeid kasutada tarbijate toetusskeemide jaoks," selgitas Simson Vikerraadio saatele "Uudis+".

"Pikas plaanis aitab meil Vene gaasist ikkagi kõige kiiremini ja turvalisemalt vabaks saada taastuvenergiavõimsuste lisandumine. Aga seetõttu ongi tähtis, et nii pruunsöel kui ka tuulel, ka päikesel või hüdroenergial on sama tase – 180 eurot –, sest tuul ja päike tulevad turule palju madalama hinnaga ja nende teenitud tulusus on nii suur, et ta hoiab alles mõttekuse investeerida ka uutesse projektidesse. See pole üks-ühele pruunsöega nii, vanemate pruunsütt kasutavate tootmisüksuste oma sisendihind ongi 180, nii et nad selle hinnapiiriga katavad ära selle, mis võimsuste käimas hoidmiseks kulub, aga kasumit sealt pealt ei tule," lisas volinik.

Põlevkivi selle skeemi alla ei lähe. "Põlevkivi jääb samasse kategooriasse kivisöe ja gaasiga," ütles Simson.

Vesinikust saab tõsiseltvõetav alternatiiv, kui suured meretuulepargid käiku lähevad

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas oma kõnes Euroopa Parlamendile energiasäästu tähtsust ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, tuues esile ka vesiniku, leides, et sellest võib saada Euroopa päästerõngas.

Et toota 2030. aastaks igal aastal Euroopa Liidus taastuvallikatest kümme miljonit tonni vesinikku, on Komisjon otsustanud luua kolme miljardi euroga Euroopa vesinikupanga, teatas ta.

Simsoni sõnul võiks vesinik asendada maagaasi tööstustes, kus on vaja molekule. "Ma arvan, et seal on tema väljavaade kõige suurem," ütles ta.

Tuulepargis toodetud vesiniku hind võiks Simsoni sõnul olla 2030. aastaks konkurentsivõimeline gaasist tehtud vesinikuga. "Aga loomulikult praegu ta vajab investeeringuid ja Euroopa innovatsioonifondist näiteks läksid just toetused ühe miljardi ulatuses ettevõtetele, kes on valmis oma sisustuse välja vahetama ja senise gaasitarbimise asemel võtma kasutusele vesiniku. Vesinikuga on muna ja kana küsimus, et võiks teda ju toota, aga kes teda tarbib. Selles suhtes Euroopa innovatsioonifondi rahaliste vahenditega on seda ka toetatud," rääkis Simson.

"Me saame ilmselt rääkida vesinikust kui tõsiseltvõetavast alternatiivist sel hetkel, kui suured meretuuleparkide projektid lähevad käiku," ütles volinik.

Kadri Simsoni intervjuud saab kuulata reedel Vikerraadio saates "Uudis+".