Möödunud nädalal ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar Arp Müllerile Vikerraadio saates "Reporteritund", et tema ei saa aru, kust on levima läinud väärarusaam, et Eesti ei ole võimeline katma juhitavate võimsustega elektri tiputarbimist. Tiputarbimine, suurusjärgus umbes 1600 megavatti, on juhitavate võimsustega kaetud, märkis ta.

Tatar ütles, et ta toetub oma hinnangutes põhivõrguettevõtte Elering varustuskindluse raportile, millest on võimalik sellesisuline hinnang välja lugeda.

"Ta ongi nibin-nabin. Ega seal üle midagi ei ole," rääkis Tatar ERR-ile, lisades et parim näide on, et ka möödunud aasta tiputarbimise ajal Eesti eksportis elektrit.

Samas ei tulnud toona kogu toodetud elekter juhitavatest võimsustest, möönis Tatar.

Elering ütles, et nende varustuskindluse raportis toodud tiputarbimise katmise hinnang on loodud selle pealt, mida elektritootjad ise ütlevad. Kui elektritootjad ütlevad, et neil on sellises mahus tootmisvõimekust, siis Elering sellega ka arvestab.

Raporti lisas on toodud tabel Eesti tootmisvõimsustega. Kui tiputarbimine on Eestis suurusjärgus 1600 megavatti, siis juhitavat tootmisvõimsust on Eleringi andmetel Eestis umbes 1700 megavatti. Neist Eleringi andmetel põlevkivijaamu 1355 megavatti ja muid koostootmisjaamu 351,8 megavatti.

Samas on tootmisvõimsusena ära toodud Iru maagaasil põhinev kombijaam, võimsusega 94 megavatti. See konkreetne jaam suure tõenäosusega mingit elektrit ei tooda, sest gaasi hind on kõrge ja jääksoojusega ei oleks muud suurt teha, kui taevasse lasta.

Eesti Energia ütlebki, et tiputarbimise katmine ei ole reaalne.

"Kui laskuda teooriasse ning mitte arvestada avatud elektrituruga, siis meie hinnangul ei ole talvised tiputarbimised kaetavad Eesti tootmisvõimsustega," ütles ERR-ile Eesti Energia tütarfirma Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola.

"Isegi kui tabelis märgitud jaamade koguvõimsus on suurem kui Eesti tiputarbimine, siis olukord, kus kõik jaamad toodavad samaaegselt maksimumvõimsusel, ei ole realistlik. Paratamatult vajavad kõik elektrijaamad aeg-ajalt hooldus- ning remondiperioode, samuti tuleb arvestada ka võimalike avariidest tingitud katkestustega," rääkis Vainola.

Enefit Poweri installeeritud netovõimsus on Vainola sõnul 1344 megavatti: Eesti elektrijaama plokid 3, 4, 5, 6, 8 ning Balti elektrijaama 11. plokk, Auvere elektrijaam ja Enefit 280 vedelkütuste tehas, mis samuti annab elektrienergiat.

"Enefit Poweril on alati töös need plokid, mis mahuvad turule ja on tehniliselt tööks valmis," märkis Vainola.

Eleringi pressiesindaja Ain Köster ütles, et ta ei välista, et näiteks selle aasta varustuskindluse analüüsis võib juba arvestuslikku Eesti juhitavat tootmist vähendada, nii et see enam ei kataks Eesti tipukoormust.

Samas ütleb Eesti Energia, et nii kaua, kui Eesti on ühendatud Põhjamaade elektrituruga, ei ole Eesti enda tipukoormuse katmine nii oluline. "Läbi avatud turu ning toimivate ülekandevõimsustele on meile tagatud varustuskindlus ka tiputarbimise hetkedel," rääkis Vainola.

"See tähendab, et avatud elektrituru oludes ei peakski keskenduma Eesti tootmisvõimsustele Eesti tarbimise katmiseks. Pakutavad tootmisvõimsused jagunevad üle kogu regiooni ja turule pääsevad esmalt odavamate tootmiskuludega jaamad, tuule-, päikse- ja hüdroenergia, ning viimasena kõige kallimad süsinikdioksiidi emiteerivad jaamad ja gaasielektrijaamad," rääkis Vainola.

Uued tootmisvõimsused

Tehniliselt oleks Eesti Energial võimalik võrdlemisi odavalt ja kiirelt ka uut tootmisvõimsust rajada. Selleks võiks renoveerida kolm praeguseks suletud tootmisplokki, mis võiksid kokku anda juurde umbes 500 megavatti juhitavat tootmisvõimsust. Samas ei pruugi need jaamad kuigi tihti turule jõuda ja lõpuks end ka ära tasuda.

"See stsenaarium on puhtalt teoreetiline ning täpseid prognoose ja andmeid teostatavuse kohta ei ole. Reaalsuses oleks tegu äärmiselt riskantse investeeringuga," ütleb Eesti Energia.

Plokid on amortiseerunud ja nende renoveerimise peale läheks energiafirma hinnangul umbes aasta või rohkem.

"Selleks ajaks võib turuolukord olla muutunud ning võimalik, et renoveeritud jaamad ei pääsekski oma kõrge hinna tõttu kunagi turule," ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv.

"Eesti inimesele kõige taskukohasem ja ka keskkonnahoidlikum elekter tuleb tuule- ja päikeseparkidest. Nendesse plaanib taastuvenergia ettevõte Enefit Green investeerida 1,5 miljardit eurot aastatel 2022–2026 ja sedasi neljakordistada oma taastuvenergia tootmisvõimsuse. See lahendus on kindlasti jätkusuutlik võrreldes põlevkivi kasutavate hübriidelektrijaamadega, mis oma keskkonna- ning ressursitasudest tingitud kõrge tootmishinna tõttu veel paar aastat tagasi sageli turule ei pääsenud," lisas Kaiv.