Uue kava järgi muutub enamik Tallinna kesklinnast 30 km/h alaks

Narva maanteel kesklinna jääv osa peaks liikuvuskava järgi olema kõrge kohaväärtusega ning seega piirkiirusega 30 km/h.
Narva maanteel kesklinna jääv osa peaks liikuvuskava järgi olema kõrge kohaväärtusega ning seega piirkiirusega 30 km/h. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinn jagab uue liikuvuskavaga oma tänavad ja teed üheksasse gruppi, mis aitab määrata, millise iseloomuga liiklus sinna sobib. Näiteks suur osa kesklinnast – Pärnu maantee, Narva maantee, Liivalaia tänav – peaks praeguste läbisõiduteede asemel muutuma kõrgema kohaväärtusega paigaks, kus piirkiirus on 30 km/h.

Liikuvuskavaga jagatakse Tallinna teed, tänavad ja ristmikud ning platsid üheksa kategooria vahel (eeskujuks on võetud London) ning see on üks aluseid, mille järgi hakatakse määrama näiteks piirkiiruseid, teede disaini ja haljastust.

Sellise jaotusega hakatakse peale liikuvuse arvestama ka koha väärtusega, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus

"Tänavatel on kohaväärtus, mis tähendab, et milline on koht, kui mõnus seal on, millist tunnet tekitab. See peaks tähendama, et me ei kasuta enam selliseid mõisteid nagu magistraal- või läbisõidutänav. Tore on see, et osa Tallinna tänavaid on juba vastavalt nendele väärtustele ära jagatud. Seega ei ole see enam teoreetiline jutt," lausus Lippus.

Lippus tõi näiteks piirkiiruse, mis määrab paljuski, kas tegu on kohaga, kus inimestel ka peale autoga läbisõitmise midagi teha on. "Arusaadavalt kohas, kus auto sõidab 50 kilomeetrit tunnis, on oluliselt suurem müra ja tunnetuslikult ei tunne me end ohutult. Ehk kohtades, kus on kõrge kohaväärtus, ei ole selline piirkiirus võimalik, vaid seal on see 30 või madalam. Enamus Tallinna südalinnast kuulubki kõrge kohaväärtusega alasse," lausus ta.

Tänavate jaotus üheksaks kategooriaks (vasakul) liikumise intensiivsuse ja kohaväärtuse alusel ning sellest lähtuvad piirkiirused. Autor/allikas: Tallinna LV

Kõrge kohaväärtusega alasse peaksid (lähi)tulevikus kuuluma ka näiteks Pärnu maantee ja Narva maantee kesklinna jääv osa. See tähendab piirkiirust 30 km/h. Liikuvuskavas leiduvalt kaardilt on näha, et sama piirkiirusega alasse jäävad ka näiteks Endla ja Luise tänav ning Toompuiestee.

Lippuse sõnul kaovad kesklinnast sellega niinimetatud magistraal- või läbisõidutänavad.

"Jääb kindlasti mingi läbisõidufunktsioon, aga see peaks kindlasti olema väiksem, kui on praegu. Need ei ole enam magistraaltänavad, vaid on ka olulised kohaliku elu kohad. Praegu ei saagi seal kohalikust elust rääkida, sest müra on seal lihtsalt nii kohutavalt tugev," lausus Lippus ning tõi näiteks Liivalaia tänava, mida Tallinn kavatseb lähiajal rekonstrueerida.

"Liivalaia on hea näide, eriti see ala, mis jääb Veerenni ja Juhkentali vahele. Seal rohelust täiesti on, aga liikumiskiirused ja müratase on sellised, mis muudavad selle ala ebameeldivaks. Piirkiirusega annab seda muuta," lausus Lippus.  

Asumikeskustes, kus piirkiirus peaks samuti olema 30 km/h, luuakse selline tänavaruum, mis ei vajagi eraldi rattateid, sest see toetab turvalist liikumist ka jalgratta või tõuksiga, lisas abilinnapea.

Tallinna tänavatüüpide jaotus üle linna. Kesklinn muutub suures osas 30 km/h alaks. Autor/allikas: Tallinna LV

Nii määratakse ära kõik linna tänavad ja teed. Tulevikus tähendab see juba enne teeremondi väljakuulutamist, milline tänav saab olemuselt peale remonti olema.

Parkimiskohtade põhimõtted muutuvad

Üheks tegevusprogrammist seitsmest on liikuvuskavas linnakeskkonda sobiv parkimine. Üks läbivaid põhimõtteid on lihtne: mida vähem maa peal pargitakse, seda rohkem on linnas ruumi majadele ning linnaruumi saab tihendada, selle asemel, et seda parkimisplatside peale raisata.

"Linn muutub seeläbi kompaktsemaks ning tekivad uued ärivõimalused, mis Tallinna linnakeskkonda elavdavad. Parkimise soodustamise asemel soodustatakse linna ühistranspordisüsteemi arengut ning suunatakse arendusi hea ühistranspordi ligipääsuga piirkondadesse või seatakse suuremate arengualade eeltingimuseks kokkulepped ühistransporditaristu väljaehitamiseks," seisab liikuvuskava kavandis.

Tulevikus peaks uuselamurajoonide elanike sõidukite parkimine olema valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Koostöös arendajatega nähakse ette võimalused parkimismajade ehitamiseks Mustamäe, Lasnamäe, Väike-Õismäe mikrorajoonide ja teiste korterelamute piirkondade välispiirile. Parkimiskohtade rajamine maa peale on põhjendatud äärelinnas, kuigi reeglina välditakse seda kõigi keskuste mõjualas.

Lippuse sõnul on kõige olulisem muudatus see, et kaardil markeeritakse üle linna niinimetatud aktiivse liikuvusega ala, kus on hea ühistranspordiühendus ja hea ligipääsetavus. Seal muutub ka parkimise planeerimine.

"Seal ei käi parkimiskohtade arvestamine mitte hoonepõhiselt, vaid alapõhiselt, et vaadata, kas parkimiskohtade vajadus oleks kaetud ala mitte hoone lõikes. See tähendab, et me ei vaata seda ühe arenduse lõikes, vaid võime öelda, et sinna uute parkimiskohtade loomine pole nii tarvilik, sest kõrvalhoonetes on piisavalt parkimiskohti olemas. Praegu oleme saanud tagasisidet arendajatelt, et kõik parkimiskohad ei ole kasutuses," rääkis Lippus.

Maa peale uute parkimiskohade loomist südalinnas ja kesklinnas, aga ka linna keskustes liikuvuskava pigem ette ei näe, lisas abilinnapea. "Parkimine peaks olema lahendatud maa all või parkimismajas," ütles ta.

Tallinnas oli 2019. aastal 245 000 parkimiskohta. Sihttase aastaks 2035 on, et see arv ei kasva.

Liikuvuskava kavand on praegu avalikul väljapanekul ning läheb seejärel Tallinna transpordiameti kätte, kes vaatab üle laekunud ettepanekud. Seejärel peab kava heaks kiitma linnavalitsus, misjärel läheb liikuvuskava linnavolikogu arutada.

Liikuvuskava on osa Tallinna arengustrateegiast aastani 2035.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: