Tallinna linnal on valmimas talviste energiahindadega toimetulekuks juhend, mis vajab veel asutustega kooskõlastamist. Kindel on, et haridusasutustes õppetööd kokkuhoiumeetmed häirida ei tohi ja et tänavavalgustust öösel välja ei lülitata.

Samas pole välistatud linnaasutustes sisetemperatuuri alandamine.

"Me töötamegi ühest küljest välja soovitusi-juhendeid, mida saab kasutada juba täna, ja ka neid plaane, mille me peame kasutusele võtma siis, kui energiahinnad osutuvad oodatust veelgi kõrgemaks," ütles abilinnapea Tanel Kiik.

Ta peab võimalikuks ka hinnatõusu kompensatsiooni, kuid seegi selgub siis, kui lõppevad linna kolmanda lisaeelarve arutelud.

Tallinna asutused säästavad senikaua nii, nagu ise heaks peavad.

"Me ei ole hetkel leppinud kokku sellist ühtset võluvitsa, et vähendame lahtiolekuaega või avame hiljem või keerame temperatuuri maha. Ma olen täitsa veendunud, et kusagil on see mõistlikkuse piir, kus avaliku teenuse kättesaadavus on olulisem kui teatud summa raha. Ehk siis tuleb hoida kokku mujalt, mitte teenust vähendades," ütles Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhataja Hillar Sein.

Saaremaa valla elektrikulu on tänavu miljon eurot suurem kui mulul

Enam kui miljon eurot tuleb Saaremaa vallal tänavu elektri eest oma 70-miljonilise eelarve juures rohkem maksta kui aasta tagasi.

"See on puhas raha, mis läheb lihtsalt välja vallast. Selle arvelt me võiksime tõsta töötajate palku, ehitada või remontida mingeid teid, maju. See on kõik selline raha, mis me lihtsalt maksame ära," ütles vallavanem Mikk Tuisk.

Olulisi kokkuhoiukohti pole lihtne leida.

"Kõige lihtsam, mis kindlasti hakkab inimestele silma, on see, et me vähendame tänavavalgustust. Me ei tee lauspimendamist, aga võtame maha võimsusi, võib olla siit-sealt lükkame mõned lambid välja. See ei anna väga suurt rahalist mahtu, aga midagi ikka," selgitas Tuisk.

Saaremaa majandusvaatleja Aivar Sõrm ütles, et ees ootavast karmist talvest rääkimine pole hirmutamine, vaid reaalsus kehtiva elektribörsi tingimustes.

"Kallis elekter tähendab ikkagi paljude tootjate pankrotistumist tegelikult, üleüldist majanduslangust ja ka inimeste suhtelist või absoluutset vaesumist. Nii et suur tagasilöök on ta meile kõigile saarlastele, vallale, absoluutselt meile kõigile," rääkis Sõrm.

Vald on valmis ka selleks, et üha rohkem inimesi võib sattuda toimetulekutoetuste ukse taha koputama.

"Meie asi on ära hinnata inimese vajadus, panna paika, mida ja kui palju ta saama peaks. Mingid summad tulevad riigilt, mingid summad tulevad vallalt," rääkis Tuisk, kelle sõnul head lahendust ei ole.

Kärdla piirab tänavavalgustust

Kärdla osavallavanem Aivar Viidik ütles, et Kärdlas tuleb ilmselt piirata mingil määral tänavavalgustuse aega, mis praegu kestab kella üheni öösel.

Kokkuhoiukohti otsitakse ka hoonete puhul, kuid igal pool, näiteks lasteaias, ühe mõõdupuuga kärpima minna ei saa.

"Hiiumaa vallal on energia börsipakett ja see kehtib veel üsna tükk aega, nii et me sõltume vägagi börsihinnast," tõdes Viidik.

Tema hinnangul võib proovida lepingu üle läbi rääkida, aga ühepoolselt vallal sellest loobuda ilmselt võimalik pole.

Eelmisel sügisel avatud Hiiumaa spordikeskuses mõeldakse näiteks saunade kasutusaja piiramise ja hoone valgustuse automatiseerimise peale.

"Kui on liikumine, siis tuli põleb, kui ei ole liikumist, siis tuli ei põle. Pigem see on koht, kus me proovime säästu leida. Loomulikult natuke pikem vaade on ka, et koostöös vallaga tuleb leida investeerimisvahendid, et päikesepaneeliparki suurendada katusel," rääkis vallaasutuse Hiiumaa Sport juht Martin Lauri.

Tema sõnul kulus Hiiumaa spordikeskusel augustis elektrile umbes 9000 eurot.

Alutaguse valda aitab pisut ressursitasu kasv

Alutaguse valla olukord Ida-Virumaal erineb paljudest teistest omavalitsustest selle poolest, et elektriarvete kõrval on kasvanud ka sissetulek ressursitasust. Põlevkivielekter on taas au sisse tõstetud, Estonia kaevanduses kaevatakse rohkem põlevkivi ja see kõik annab tunda juba selle aasta eelarves.

"Aasta alguse prognoosidega võrreldes prognoosime sel aastal eelarvetulude kasvu 400 000 eurot. Aga mingit õnne see meie õuele ei too, küll aitab see katta energiahindade kallinemisest tulenevaid lisakulud," selgitas Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Kuigi tänu lisarahale pole Alutagusel aasta lõpus vaja vastu võtta negatiivset lisaeelarvet, on näiteks valla allasutuste juhtidel palutud kokku hoida kommunaalkuludelt.

"Sai ühiselt kokku lepitud, et käitume nii, nagu igaüks käitub oma kodus: kui toast välja läheme, kustutame tule, kui ei ole mitu päeva ruumis, siis võtame kütte väiksemaks ehk võtame kõikvõimalikud asjad kasutusele nagu kõik teisedki," rääkis Võhmar.

Alutaguse vallas elab 4600 inimest.