Eluaegne vang Romeo Kalda võib vabaneda vanglast

{{1663676400000 | amCalendar}}
Romeo Kalda.
Romeo Kalda. Autor/allikas: SCANPIX/PM/SCANPIX BALTICS/MIHKEL MARIPUU

Kohus vabastas Viru maakohtu Jõhvi kohtumaja teisipäevase määrusega tingimisi ennetähtaegselt vanglast eluaegse vangi Romeo Kalda. Määrus aga ei ole jõustunud, mis tähendab, et see on edasi kaevatav.

Seda kinnitas ERR-ile Viru maakohtu pressiesindaja Kristi Ehrlich.

"Viru maakohtu Jõhvi kohtumaja tänase määrusega otsustas kohus vabastada 48-aastase Romeo Kalda temale Harju maakohtu 2010. aasta 24. mai otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga kaksteist kuud," seisis Viru maakohtu pressiteates.

Ehrlich märkis, et määrus jõustub 15 päeva pärast selle Romeo Kaldale teatavaks tegemist.

Kohus määras Kaldale katseaja tähtajaga kümme aastat ja allutas ta käitumiskontrollile seitsmeks aastaks.

Prokuratuur ei ole veel vaidlustamist otsustanud

Prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Kristiina Kivari ütles ERR-ile, et prokuratuur ei toetanud Romeo Kalda ennetähtaegset vabastamist.

"Järgnevalt tutvume maakohtu määruses olevate põhjendustega ja seejärel otsustame, kas maakohtu määrus vaidlustada," ütles Kivari.

"Seadusest tulenevalt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat," märkis Kristi Ehrlich.

Ehrlich ütles, et Romeo Kalda kannab eluaegset vangistust alates 1996. aasta 27. aprillist, millele tuleb lisaks arvestada vahi all viibitud aeg. Käesoleva määruse tegemise ajaks on Kalda reaalselt ära kandnud 28 aastat, üks kuu ja 26 päeva vangistust.

Kohus: on olemas alused Kalda tingimisi vabastamiseks

Viru maakohus leidis, et Romeo Kalda puhul on olemas küllaldased alused tema vangistusest tingimisi vabastamiseks, ja leidis, et kinnipeetava retsidiivsusrisk on piisaval määral taandunud.

"Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku alluma elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametniku koostatud arvamusest nähtub, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamisele. Ühtlasi on elektroonilise valve kohaldamise nõusolek täiskasvanud isikutelt, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral antud elamispinnal elama," märkis Ehrlich.

Seega on Ehrlichi sõnul täidetud kõik formaalsed alused Kalda vabastamiseks vangistusest tingimisi ja lisaks on võimalik allutada ta ka elektroonilisele valvele.

Samas ei tähenda Ehrlichi sõnul vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava tingimisi vangistusest vabastamist, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vangistusest vabaneda. Tingimisi vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust.

Kohus: on tõenäoline, et Kalda hoidub edaspidi kuritegelikust elust

Seadusest tulenevalt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistusseaduse kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust kinnipeetava puhul.

Maakohus möönab, et kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Samas on riigikohus oma lahendites ja Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendis märkinud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks karistusseadustikus väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Ja ühtlasi, et eluaegsetel vangidel peab olema võimalus taotleda, et neile mõistetud karistust hinnatakse uuesti.

Ehrlich märkis, et enne Harju maakohtu 2010. aasta 24. mai otsust oli Kalda väga pikalt kuritegelikult aktiivne, kuid pärast viimast karistust ei ole ta rohkem kuritegusid toime pannud. Maakohus möönab, et tegemist on väga raskete kuritegudega, kuid arvestab ka asjaoluga, et käesolevaks hetkeks on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud üle 10 aasta, mis kindlasti vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu.

"Kõike eeltoodut arvesse võttes on tõenäoline, et Romeo Kalda hoidub edaspidi kuritegelikust elust ning tema karistuse eesmärgid on saavutatud," sõnas Ehrlich.

Maakohus  peab  veel  vajalikuks  rõhutada, et viimase kuriteo toimepanemise ajal oli kinnipeetav oluliselt noorem.

Käesoleva  asja  materjalidest  nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus ei saa küll distsiplinaarkaristuste olulisusele sisulist hinnangut anda, ent nende vaidlustamine tähendab, et neid ei saa käesoleval hetkel arvestada.

Kohus tunnustab Kaldat hea käitumise eest

Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Maakohus peab märkimisväärseks ka asjaolu, et kinnipeetav on ennast vangistuses kõikvõimalikul moel täiendanud ja on huvitatud ka edasisest õppimisest. See võib viidata sellele, et ta soovib oma elu seadusekuulekalt elada.

"Tähelepanuväärne on asjaolu, et pärast viimase ennetähtaegse vabastamise otsustamise arutamist kaks aastat tagasi on kinnipeetav osalenud täiendavatel vestlustel psühholoogiga ja läbinud sotsiaalprogrammi, mis näitab veelgi tema võimekust seadusekuulekama elu suunas. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, kõik tema lähedased on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama, oma rahaliste võlgnevustega on ta juba tegelenud ja tegeleb ka käesoleval ajal," lausus Ehrlich.

Romeo Kalda puhul on maakohtu arvates palju tulemuslikum tema vangistusest tingimisi vabastamine ühes käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valve kohaldamisega, kui seda oleks tema edasine vangistuses hoidmine.

Romeo Kalda taotles tingimisi tingimisi ennetähtaegset vabastamist teist korda.

Kalda kuritegu ja karistus

Kalda sai politseiniku tapmise eest 1996. aastal surmanuhtluse, kuid Tallinna ringkonnakohus asendas selle 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatuse järel eluaegse vanglakaristusega.

Süüdistuse järgi haavas Kalda 1996. aasta 27. aprilli öösel tulevahetuses surmavalt teda korterivarguse järel jälitanud Lasnamäe politseikomissari Mart Laant.

Viimati oli Kalda kohtu all nn Murru vangla süüasjas, kus ta mõisteti süüdi mõrvale ässitamises ja piinamises ning talle mõistetud kaheksa-aastane vanglakaristus loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.

ERR küsis Põhja ja Viru ringkonnaprokuratuurilt, kas prokuratuur kaebab Viru maakohtu otsuse edasi, ent ei ole veel sellele vastust saanud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: