Kas selles, et kontrollikoja liikme üle hääletatakse, kas selles lepiti kokku juba koalitsioonikõneluste ajal?

Kõnelustel oli meil teemaks kontrollkoja kandidaadi küsimus. Nimedest me seal ei rääkinud, mitte ühtegi nime ei mainitud ja meil ei olnud seal üksmeelt, kas peaks selle ära otsustama või mitte. Konsensust ei olnud. Ja siis me leppisime niimoodi kokku, et juhul, kui konsensust selles küsimuses ei teki, siis valitsus mingi otsuse peab langetama. Aga et me jätame selle valitsusele tulevikus otsustada ja arutada. Aga loomulikult püüame leida konsensust ja koalitsioonilepingus on ju ka kirjas, õigemini koalitsioonilepingu lisas on lausa kirjas, et valitsus langetab otsuseid konsensuse põhimõttest lähtuvalt. Nii et üldpõhimõte on ikka, et me lähtume konsensusest ja püüame seda otsida. Aga nii see oli, et lepiti kokku, et jääb valitsuse otsustada, aga koalitsioonilepingus ei ole kokku lepitud konkreetsed kandidaadid.

Kuna see valitsuses hääletamine on ikkagi erakorraline. Kas see protseduur, et läheb hääletamiseks, kas selles koalitsioonikõneluste ajal siis lepiti kokku?

Sellest oli juttu kui ühest võimalusest, juhul kui konsensust ei leita, nii et see eeldab ikka seda, et kõigepealt otsitakse konsensust. Minu arusaamist mööda näeb see ikka välja nii, et seda teemat käsitletakse põhjalikult kõigi osapoolte vahel, mitte möödaminnes kiiresti teiste oluliste teemade vahel. Nii nagu see praegu on otsustatud valitsuskabinetis kahetsusväärselt, mida Isamaa heaks ei kiitnud ja ei kiida jätkuvalt.

Seda oleks tulnud koalitsiooninõukogus arutada, otsida konsensuslikku lähenemist. Ma olen kindel, et Eestis on inimesi, kas ühes või teises erakonnas või ka erakonnaväliseid inimesi, kes selle tööga väga hästi hakkama saavad ja kes oleksid väärikad inimesed Eestit seal esindama.

Kas kaaluti üldse mõnda muud kandidaati või käis kogu see arutelu Keit Pentus-Rosimannuse nime ümber?

No aruteluks on üldse seda otsustamist praegu raske nimetada, mingisugust arutelu ei ole toimunud. Isamaa ettepanek oli lükata see teema edasi ja arutada seda sisuliselt. Praegu, kus meil paari nädala jooksul on vaja langetada olulisi otsuseid, mis puudutavad energeetikat ja talve üleelamist ja me ootame lähipäevadel ka Euroopa Komisjoni otsust. Elektrituru reform on just läbinud esimese lugemise parlamendis ja valitsuses on vaja langetada otsuseid, mis puudutavad nii kaugküttegaasi kui ka elektri(hinna) hüvitamist, kus riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia on septembrikuu jooksul vaja valitsuses heaks kiita ja järgmise aasta riigieelarve parlamenti saata. Nendel kõige kiirematel nädalatel möödaminnes langetada niisugune otsus. See on täiesti ebasobiv aeg ja rääkida, et siin on toimunud mingi sisuline arutelu...

Lisaks sellele ei olnud valitsuse istungil, vähemalt minul on selline informatsioon, ka riigikontrolöri, nagu seadus näeb ette. Riigikontrolör annab arvamuse, seda võeti ka möödaminnes telefoni teel ja riigikontrolöri seisukoht oli, et CV vastab formaalsetele nõuetele. Noh, seda ei saa väga sisuliseks aruteluks kuidagi pidada.

Kas Isamaal olnuks oma kandidaat välja pakkuda, kui oleks nüüd antud aega ja öeldud, et arutame?

Jah, meil on kindlasti mitmeid häid kandidaate, keda võiks arutada. Nii neid, kes kuuluvad erakonda, kui ka neid, kes erakonda ei kuulu ja kes aktiivse poliitikaga ei tegele. Ja Eestis, ma arvan, on neid inimesi päris mitmeid, kes seda tööd sobiksid jätkama. Ja ka tänane Eesti esindaja Juhan Parts on oma tööga hakkama hästi saanud. Aga me ei ole kinni mingisuguses erakondlikus kandidaadis, absoluutselt mitte, vaid meie soov on see, et kontrolöri või kontrollkoja liikmekandidaadi nimetamine oleks arusaadav, läbipaistev, konsensust otsiv, et me valiks välja tugevaima parima kandidaadi, mis on võimalik Eestist saada.

Praegu see nii ei ole. Lisaks see, et seadusest tulenevalt on rahandusministri ülesanne teha ettepanek kontrollikoja liikme nimetamise kohta, nii et rahandusminister on teinud ettepaneku iseennast kontrollikotta saata. Jah, tõsi, see niisugune teatraalne etendus, et rahandusminister ise ei osalenud istungil, aga tema erakonnakaaslane tegi selle tema eest, teeb selle justkui vastuvõetavaks, aga tegelikult on see sisuliselt nii-öelda korruptsioonireeglitega vastuolus, kus ametiisik langetab otsuse iseenda suhtes.

See mitte ainult ei näe halb välja, vaid see ongi tegelikult ka sisuliselt väga halb, et kontrollivasse organisse saadetakse sellise protseduuriga inimene. Kindlasti ei anna see kaasa sellele inimesele täiendavat autoriteeti, kui liikmesriik on selle protseduuri niisugusel kujul teinud ja ei tee lihtsamaks sellel inimesel seal töö alustamist. Nii et väga-väga halb otsus, mille valitsus täna langetas sellisel kujul.

Mis te arvate, kas Keit Pentus-Rosimannus üldse võetakse kontrollikoja liikmeks vastu kuulamisel? Ma ei kahtlegi, et Autorollo juhtum tuleb jutuks ja mitte vähe.

No see on veel omaette küsimus, mis puudutab Keit Pentus-Rosimannuse minevikku, tegevust poliitikas, majanduses toiminguid või tema isikuomadusi. Ega neid ju valitsuses ja kabinetis ei arutatud ja ei ole ka mina nendel teemadel mingisuguses arutelus osalenud. Nii nagu ma ütlesin, see otsus tehti kiirustades ja möödaminnes ja niisugusel kujul ma ei pea seda heaks ja küllap see külvabki veel rohkem kahtlusi, tekitab küsimusi ja Eesti riigile see au ja kuulsust ei too.

Kas teie hinnangul on Keit Pentus-Rosimannuse varasem majanduslik ja poliitiline tegevus probleemiks tema kontrollikotta nimetamisel?

Mina arvan, et me oleks pidanud otsima (kandidaati) ja valitsus oleks teinud õieti, kui oleks otsinud kandidaate ka väljastpoolt poliitikute ringkonda. Nii et ei, minu arvates ei ole tegemist hea ja sobiva kandidaadiga.

Üks asi veel – mida see hääletus ütleb valitsus valitsuse tervise kohta?

Nagu ma kommenteerinud olen – rahvatarkus ütleb, ühtegi putru ei sööda kuumalt. Ja loomulikult selline otsustamine ei tule valitsuse koostööle kuidagi kasuks, ei soodusta seda. Aga eks me natuke mõtleme, võtame aja maha, arutame seda otsust.

Võib-olla see esitatud kandidaat ei leia heakskiitu, mis oleks ju riigile väga halb. Ja need otsustamise ohjad ei ole Eesti riigi sees, nüüd on juba siis väljaspool. Nii et ärme rutta sündmustest ette, sest me ei tea, millega see lõppeb.

See valitsus on vist esimest korda langetanud otsuse nüüd hääletuse teel. Nii nagu ma ütlesin, koalitsioonilepingu lisas on kirjas, et valitsus lähtub konsensusest põhimõtteliste otsuste tegemisel. Et selle leppega on ju ka see lähenemine vastuolus. Nii et ei, kindlasti ei soodusta head koostööd sellel keerulisel ajal ja ei tugevda valitsuskoalitsiooni.

Isamaa valija ütleb, et Isamaa sõideti üle.

No mitte ainult isamaast ju ei sõidetud üle, tegelikult sõideti üle sotsiaaldemokraatidest, sõideti üle heast poliitilisest kultuurist. Sõideti üle ka korruptsioonivastastest reeglitest. Küsimus ei ole ju üldse Isamaast ülesõitmises – sotsiaaldemokraadid, kes selle otsusega kaasa lohisesid, vaevalt nemad seda innukalt kaitsta suudavad ja ümber lükata.

Need argumendid, mida esile tõin, põhjustasid Isamaa ministrite vastuhääletamise sellisele mehhanismile ja sellisele otsustamisele. Nii et siin ei ole küsimus ainult selles, kas arvestati Isamaa ettepanekuid või mitte. Ja meie ettepanek ei olnud täna konkreetne üks või teine isik, vaid meie ettepanek oli vaadata seda küsimust lähtudes heast poliitilisest kultuurist ja püüda otsida konsensust, parimat lahendust Eestile. Nii et ma ütleks laiemalt, et sõideti suuresti Eesti poliitilisest kultuurist üle ja loodi väga halb pretsedent ka tuleviku jaoks.