Eesti tahab Vene energiakaubanduse lõpetamist, kaubaveo ja rahanduse piiramist

{{1663850880000 | amCalendar}}
Välisminister Urmas Reinsalu ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba New Yorgis ÜRO peakorteri ees.
Välisminister Urmas Reinsalu ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba New Yorgis ÜRO peakorteri ees. Autor/allikas: Välisministeerium / Flickr

Eestil on mitu lehekülge ettepanekuid täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Venemaale, kuid järgmise sanktsioonipaketi raames tuleks kindlasti peatada energiakaubandus Venemaaga, eemaldada kogu Venemaa finantssektor SWIFT-süsteemist ning piirata kaubatransporti selle riigiga, ütles välisminister Urmas Reinsalu.

"Eesti on avatud ka täiendavaks loeteluks, aga see peaks sisaldama Euroopa poolset täielikku energiakaubanduse embargot ning mere- ja maiamaa cargo olulist kitsendamist," ütles Rainsalu neljapäeval ERR-ile. "Kindlasti peaks sanktsioneerima kogu Venemaa finantssektorit SWIFT-süsteemist ning on veel rida ettevõtteid ja isikuid, kellele piiranguid võiks pikendada," lisas välisminister.

Rääkides kaubavahetuse piiramisest tõi Reinsalu esile, et kui praegu on piirang pandud laevadele või veoautodele, mis on Venemaa registris, siis tegelikult peaks Eesti vaates olema eesmärk kehtestada sanktsioonid kaubale, mida veetakse Venemaalt või Venemaale. "See on majandusembargo mõte, mille eest me oleme seisnud," rõhutas minister.

"Meie ettepanekute pakett oli mitmete lehekülgede pikkune. Eraldi sümbolväärtusena toon välja, et Eesti on esitanud ettepaneku, et Luhanski ja Donetski vabariigi korraldatavate võltsreferendumite valguses tunnistada need terroristlikeks organisatsioonideks," lisas Reinsalu.

Ta meenutas, et Eesti kohus oli 2016. aastal esimene, mis tunnistas separatistliku Luhanski rahvavabariigi terroristlikuks organisatsiooniks, andes Ukraina võimudele välja ühe Luhanski võitleja.

EL välisministrid lubasid uusi sanktsioone 

Euroopa Liidu välisministrid pidasid kolmapäeval New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames erakorralise kohtumise, millel arutati EL-i vastusamme Venemaa eskalatsioonile sõjas Ukraina vastu, mille käivitas hommikul väljakuulutatud osaline mobilisatsioon, lubadus korraldada okupeeritud aladel referendumid ja ähvardus tuumarelva kasutamiseks.

Liikmesriikide ühisavalduses lubati rikkumistes süüdi olevad isikud vastutusele võtta ning kehtestada võimalikult kiirelt täiendavad sanktsioonid Venemaale.

"Venemaa, tema poliitiline juhtkond ja kõik need, kes on seotud nende "referendumite" korraldamisega ning muude rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistega Ukrainas, võetakse vastutusele ning Venemaa-vastased täiendavad piiravad meetmed kehtestatakse koostöös meie partneritega niipea kui võimalik," öeldi mitteametliku kohtumise lõpul tehtud avalduses.

Kohtumisel osales ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Reinsalu sõnul on pärast Vene presidendi Vladimir Putini kolmapäeval tehtud avaldust tekkinud hoopis uus kontekst. "Eesti esitas juba augusti keskel oma ettepanekud ja ma (septembri algul peetud EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel - toim.) Prahas rõhutasin, et me peame tegema just nimelt enne seda, kui Putin hakkab ise eskaleerima sündmusi, andma Euroopa poolt esimese käigu," rääkis välisminister.

"Eile Euroopa tasemel toimunud arutelu järel väljendasid kõik valmidust selleks, et et uus pakett venitusteta jõustada ja teha seda koos liitlastega, ennekõike pidades silmas USA ja Ühendkuningriigiga," lisas Reinsalu.

Eesti välisminister rõhutas kolleegidele et EL peab suurendama nii sõjalist, majanduslikku kui ka humanitaarabi Ukrainale, et aidata neil sõda võita, ning ühtlasi tuleb jätkata Venemaa survestamist igal võimalikul moel.

Borrell: mõtleme tehnoloogiasektori peale

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles välisministrite kohtumise järel, et Ukraina jätkuva toetamise kõrval – lisaks relvastuse ja raha andmisele – plaanitav uus sanktsioonide pakett võiks hõlmata tehnoloogiasektoreid ning Vene võimuladvikusse kuuluvaid inimesi.

"Me uurime uut sanktsioonide paketti, mis mõjutab Venemaa majanduse uusi valdkondi, eriti – kui ma võin olla veidi konkreetsem – tehnoloogilisi. Ja tuleb uus nimekiri [sanktsioneeritud] isikutest," ütles Borrel.

Tema sõnul kulub detailide kokku leppimiseks veel aega ning kolmapäeval tehtud avaldus annab poliitilise sõnumi. "On selge, et mõned tunnid pärast Putini kõnet oli tegemist võimsa poliitilise sõnumi saatmisega – see oli [mitteametliku välissuhete] nõukogu eesmärk," tõdes Borrell.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: