Kaliningrad katsetas edukalt elektrisüsteemi iseseisvat toimimist
Kaliningradis viidi nelja päeva jooksul edukalt läbi naaberriikide elektivõrgust eraldamise katse. Kaliningradi elektrisüsteemi iseseisev toimimine võimaldab Balti riikidel oma elektirvõrkude ühendamisel Euroopa elektrisüsteemiga edasi minna.
Kaliningradi elektrisüsteemi iseseisvalt toimimise katse algas kolmapäeval ja kestis laupäeva pärastlõunani, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See katse oli edukas. 72 tundi, mis Kaliningrad iseseisvalt kolmapäeva hommikust alates töötas, näitas, et nad said nende uute gaasielektrijaamade toel kenasti sageduse reguleerimisega hakkama. Balti riikide eraldamise eeldus on Kaliningradi iseseisva töötamise võimekus ja seda tegelikult nüüd Vene Föderatsioon ka katsetas ehk võib öelda nii, et see mõneti on osa Balti elektrisüsteemi eraldumisest Venemaa ühtsest elektrisüsteemist," selgitas Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Praegu on Venemaast eraldiseisev Kaliningrad Venemaa elektrivõrgu osa, kuna ta kuulub nõukogude ajal ehitatud nn Venemaa BRELL-i võrku, mis läheb läbi Valgevene, Eesti, Läti ja Leedu. Kaliningradi katse näitab, et Venemaa on arvestanud Balti riikide peatse lahkumisega BRELL-i elektrisüsteemist.
"Tegemist on viimase 60 aasta elektrisüsteemi kõige suurema muudatusega, mis toimuma hakkab. Elering kindlasti on oma tegude kõrgustel, et seda tavatarbijate jaoks võimalikult sujuvalt läbi viia, tagada varutustuskindlus ja tagada julgeolek täpselt samamooodi," ütles Tallinna tehnikaülikooli teadur Karl Kull.
Tegelikult on Venemaa Kaliningradi iseseisva toimimise kavaga Balti riikidest isegi kiiremini edasi liikunud, sest valminud on kolm uut elektrijaama, mille töökindlust nüüd katsetatigi.
Kaliningradi regiooni saartalitluse katse lükkas omakorda edasi tänavu juuniks planeeritud Balti riikide Venemaast eralduskatse. Nüüd saavad Balti riigid Venemaa elekrivõrgust lahtiühendmise prostessiga edasi minna.
Olulise etapina allkirjastas Elering sellel nädalal liitumislepingu Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, mis tähendab, et Venemaast lahtiühendamine aastal 2025 on sisuliselt kindel.
"Tähelepanuväärne samm, et nüüd ei ole ainult poliitiline tahe, vaid ka tehniline kokkulepe just mõlemalt poolelt - nii Balti riikide kui ka Mandri-Euroopa, Kesk-Euroopa süsteemiahaldurite poolelt, mida siis selleks ajaks selle viie aasta jooksul ära tuleb teha," rääkis Veskimägi.
Selle aja sisse mahub Veskimägi sõnul väga palju tööd nii võrgu ehituse, süsteemi juhtimise kui ka elektrituru arendamise mõttes.
Toimetaja: Merili Nael