"Ma usun, et peaministri kavatsus oli hea, aga võib-olla ta ei hinnanud kõige paremini ühiskondliku pinge taset, kui arvestada viimaste päevade sündmusi, mobilisatsioon, sõjauudised Ukrainast ja Venemaa ähvardused. See tekitas teistsuguse efekti," kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Läänemetsa sõnul võinuks potentsiaalsetest elektrikatkestustest rääkimiseks kokku kutsuda selle valdkonna eest vastutava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressikonverentsi.

"Lahendus oleks olnud võib-olla natuke madalamal positsioonil rääkida ja seletada olukorda ja võimalusi. Sealt võib-olla oleks tekkinud teistsugune tunnetus," lisas Läänemets.

Seeder: äärmustesse käivad sõnumid tekitavad ebakindlust

Ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul peaministri pöördumine rahustavalt ei mõjunud. "Pigem tekitas täiendavat ärevust ja ebakindlust. Ma päris täpselt ei saanud aru, mis see sõnum oli ja miks seda praegu tehti," lausus Seeder.

"Kui laiemat perspektiivi vaadata, siis peaminister ütles, et Eesti on kaitstud ja püüdis sisendada kindlustunnet. Ja samas suvel teatas ta, kuidas NATO-l pole korralikke plaane ja Eesti hävitatakse ja pekstakse pihuks ja põrmuks. Sellised äärmusest äärmusesse käivad seisukohad tekitavad natukene ebakindla tunde," lisas Seeder.

Ka Seederi sõnul oleks võinud võimalike elektrikatkestustega seonduvast anda ülevaate majandusminister.

"Sellisel üldsõnalisel avaldusel ei ole ju mitte mingisugust mõtet. Eesti vastavad ametkonnad, riik ja poliitikud on sellest teadlikud. See on aastaid kestnud tegevus, milleks me oleme ette valmistunud, et ise see samm teha ja Vene süsteemist minna üle Euroopa süsteemile, mis on ju vältimatu tulevikuperspektiivi silmas pidades. Ja see, kui Venemaa nüüd olude sunnil katsetab midagi omalt poolt, siis kuivõrd me selleks valmis oleme, eksperdid, spetsialistid teavad, aga selline umbmäärane, üldsõnaline avaldus ju millelegi kaasa ei aita ja ametkonnad iseenesest on ju sellest teemast teadlikud," kommenteeris Seeder.

Helme: Veskimägi tuleb lahti lasta

EKRE esimees Martin Helme ütles, et temas tekitas peaministri pöördumine ärevust ning nimetas Kallase pöördumist Reformierakonna PR-trikiks.

"Nüüd on lõpp käes sellel show'l, mida Kaja Kallas ja Reformierakond on meile teinud alates veebruarist saadik. Et meil on aga sõjaprintsess, kes käib kuskilt lääne süvariigi riiulifirmadest medaleid ja aukirju saamas selle eest, et ta plärtsub Venemaa suunas ja korjab heast peast mingeid tankimonumente kokku. Selle tulemuseks on see, et me oleme Kremli silmis üks vaenulikumaid riike nende piiridel. Ja nüüd hakkab see reaalsus kohale jõudma. Ja meil ei ole mitte mingit ettevalmistust selleks tehtud," kommenteeris Helme.

"Kümme aastat on meile rääkinud Taavi Veskimägi, et desünkroniseerimisega ei ole mingit muret. Aga nüüd tuleb välja, et tegelikult kukub meie elektrisüsteem kokku, kui venelased nupule vajutavad. Ma tahaks kohe näha, et Taavi Veskimägi lahti lastakse. Esiteks usalduse kaotamise pärast, sellepärast, et ta on meile valetanud," lisas Helme.

"See, kuhu Kaja Kallas meid on tüürinud oma ärplemistega ja oma parteiprotsendi upitamisega, on niivõrd masendav, et kui seda ratsionaalselt endale teadvustada, siis inimesed lähevad hulluks," ütles Helme.

Helme sõnul näitas Kallase pöördumine, et peaminister on paanikas. "See oli ikkagi minu meelest tema silmis paanikanoot. Tema viimased pool aastat mööda rahvusvahelisi koosolekuid lehvimine ja nii-öelda Venemaa-suunalise klähvimise esitšempioniks olemine, see ei ole kunagi olnud tark tegu. Selle asemel, et igal pool käia ja ärbelda, oleks pidanud tegelema Eesti kaitsevõime palavikulise tugevdamisega, aga mitte midagi ei ole ju tehtud," ütles Helme veel.

Ratas: pöördumine tehti pöördumise pärast

Keskerakonna esimees, endine peaminister Jüri Ratas ütles, et neljapäevaõhtune pöördumine devalveeris peaministri erakorraliste pöördumiste võimalust.

"Me peame arvestama seda, et peaministri sõnal on väga suur kaal. Ja minu meelest see kaal on seda enam suur, kui see on erakorraline pöördumine selles väga ärevas julgeolekuolukorras ja enne "Aktuaalset kaamerat". Peaministri pöördumises ei olnud minu arvates julgeolekuohu mõistes uusi teadmisi ja ma ütlen, et see on muidugi positiivne. Kuid ometi tema sõnum ei mõjunud rahustavalt. See õhku visatud lause võimalikest elektrikatkestustest tekitas tegelikult Eestimaa inimestes asjatut ärevust," kommenteeris Ratas.

Ratas rääkis, et paljud tuttavad helistasid talle pärast pöördumist ja küsisid, kas peaks juba õhtul minema kütust, küünlaid ja tikke varuma. "See näitab selle mõju, kui selliseid erakorralisi pöördumisi tehakse," ütles ta.

"Täna on ju see pilt nüüd selgunud, kus Eleringi juht kui ka peaminister ise on esinenud hoopis teistsuguste sõnumitega, rahustavamate sõnumitega. Minu meelest see erakorralise pöördumise vajadus jääb seega selgusetuks ning on arusaamatu, miks ei saanud neid samu sõnumeid anda näiteks valitsuse pressikonverentsil või kuidagi muud moodi pressiteate vahendusel ja rohkem ette valmistatult. Samas ma mõistan seda soovi, et praeguses olukorras olulisi sõnumeid peaministri poolt on vaja anda, kuid paraku jääb mulje, et see pöördumine pigem tehti pöördumise pärast. Aga me peame arvestama, et kui neid pöördumisi on tõsiselt vaja, siis on alati oht, et see devalveerib tegelikult kahetsusväärselt järgmiste sõnumite väärtust," rääkis Ratas.

Peaminister Kaja Kallas rääkis neljapäeva õhtul ETV-s tehtud erakorralises telepöördumises, et viimase aja pingeliste julgeoleku-uudiste valguses on Eesti kaitstud, ent hoiatas võimalike elektrikatkestuste eest, mille võib kaasa tuua Venemaa-poolne Balti riikide oma elektrisüsteemist lahti ühendamine ehk desünkroniseerimine. Kallas rääkis, et selleks nädalavahetuseks oli plaanitud Kaliningradi elektrisüsteemi eralduskatse, mis võib mõju avaldada ka Eestile.

Reede hommikul teatas Kallas Raadio 2 hommikuprogrammile antud intervjuus, et Venemaa teatas laupäevaks lubatud Kaliningradi elektrisüsteemi eralduskatse ärajäämisest, ent see võib toimuda mõnel muul ajal.