Riigihaldusminister Riina Solman ütles, et järgmise nädala alguses on valmis soovituslikud suunised riigiasutustele energiakokkuhoiuks. Arvestatakse  transpordiameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuid ning ekspertide soovitusi.

Keskseid keelde ega käske ei rakendata, ütles minister.

"Näiteks kultuuriministeerium on juba öelnud, et nende hooned on nii individuaalsete eripäradega, et üldist temperatuurilangust seal rakendada ei saa, Näiteks haiglad ja sotsiaalobjektid ja haridusasutused peaksid jääma rangematest kokkuhoiupoliitikameetmetest välja. Tuleb ka välja arvestada, mis selle muudatuse kulu on. Kui see tegelikult kulutõhus ei ole, siis seda ei ole ka mõtet teha," lausus Solman.

Riigihalduse ministrit eksperdina nõustav Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski ütles, et tehnikaülikoolis näiteks ei saa kokku hoida laboriseadmete pealt.

Toatemperatuuri alandamine on kiire meede, sest küte moodustab 60–70 protsenti energiakulust. Ventilatsiooni väljalülitamine pärast tööd on teine meede. Pikemas vaates võib energiasääst nõuda investeeringuid.

"Suurem energiakokkuhoid võib tähendada seda, et tuleb ehitada hoopis uus ventilatsioonisüsteem, kus on korralik soojustagastus," lausus Kurnitski.

Terviseamet ütles, et kokkuhoid ei tohiks halvendada õhu kvaliteeti ruumides. Koroonaviirus tõi esile hea ventilatsiooni vajaduse kohtades, kus viibib palju inimesi.

"Kui ruumides on õhupuudus ja ruumid on halvasti ventileeritud, see soodustab haigestumist," nentis terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrecht.

Kaitseministeeriumi energiasäästukava sisaldab administratiivhoonete sisetemperatuuri alandada 19 kraadile. Lisaks piirata elektriküttel pindade kasutamist, ventilatsiooni töövälisel ajal, pesumasinate ja saunade kasutamist, lülitada välja põrandaküte. Siin peavad ülemad vaatama, kui tihti vorme pesta, sõdureid sauna lubada. Pärast õppusi tuleb aga  telke kuivatada.