Eesti valitsus lootis, et riiki jääb ligikaudu 2000 Briti sõdurit, kellele oleks lisandunud veel paarsada.

Kaks allikat kinnitas ajalehele The Times, et Eestisse veebruaris toodud 700 sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki.

Praegu ei ole plaanis antud üksust asendada.

Briti valitsuse plaani tõttu väheneb Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis poole võrra.

Ühe allika sõnul on mitmed Euroopa riigid hakanud uskuma, et Briti armee on muutunud liiga väikeseks ning neil ei ole vabu sõdureid.

Allika sõnul jätab see halva mulje, kui vähendatakse vägede kohalolekut samal ajal, kui Vene president Vladimir Putin ähvardab Euroopat.

Briti kaitseminister Ben Wallace lubas varem suurendada Briti sõdurite arvu Eestis kuni 2000 sõdurini. Lubadus oli osa laiemast NATO kokkuleppest suurendada sõjalist kohalolu Ida-Euroopas.

Selle hulka arvestati veebruaris ajutiselt Eestisse tulnud Briti sõdurid, kellele lisandus NATO-ga veel 1000 sõdurit.

Siiski jääb Eestisse 900 Briti sõdurit üksusest Tema Majesteedi Kuninglikud Husaarid (King's Royal Hussars).

Kaitsevaldkonna allika sõnul on lahkuv üksus valmis, et taas Eestisse naasta.

Mõne riigi hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu nii palju nõrgenenud, et Balti riigid ei pea kartma Vene invasiooni.

Sellegipoolest on kolm Balti riiki pidanud vajalikuks olla selleks igaks juhuks valmis, kuna Putin ei ole käitunud tavapärase loogika kohaselt.

Briti armee peaks vähenema 72 500 sõdurini, mis on kõige väiksem Briti sõdurite arv alates Napoleoni sõdadest, mis peeti 19. sajandi alguses.

Samas on uus Briti peaminister Liz Truss lubanud suurendada Ühendkuningriigi kaitsekulutusi kolme protsendini SKP-st 2030. aastaks.

Ben Wallace sõnul peaks seejärel Briti armee hoopis kasvama.

Briti kaitseministeeriumi sõnul oli täiendava lahinggrupi Eestisse paigutamine mõeldudki ajutise lahendusena ning nad kinnitasid üle Ühendkuningriigi totaalse pühendumise NATO-le.