Teisipäevase kaitsekokkuleppe järgi läheb veebruaris siia saadetud 700-liikmeline lahingugrupp detsembris tagasi Suurbritanniasse.

Nii Pevkur kui ka peaminister Kaja Kallas ütlesid septembri lõpus, et loodavad Suurbritannia ametikaaslastega jõuda kokkuleppeni, mille järgi saab siiski brittide kohalolekut pikendada. Nüüd ütles Pevkur, et lahingugrupi lahkumisel on kaks põhjust.

"Esimene on see, et me tegelikult algusest peale soovisime saada pikka lahendust ja isegi suuremat üksust valmidusse ehk brigaadivalmidust Eesti kaitseks. Ja teiseks see, et ka britid oma sisemiste reformide tegemiseks palusid selle lahingugruppi tagasiviimist. See oli ka kokkulepe juba algul, et nad ajutiselt selle Eestisse saatsid. Sest põhilahingugrupp, mis on Eesti jaoks määratud, on Eestis ja jääb Eestisse ja siin kinnitati mulle mitmeid kordi üle, et sellega ei ole mingit küsimust," ütles Pevkur ERR-ile.

Pevkur rõhutas, et Madridi kokkuleppe järgi pidid britid allokeerima Eestisse brigaadi. "Selle kokkuleppe me eile sõlmisime ära ja selle brigaadi osad hakkavad käima meil väljaõppel. Ja see brigaad saab olema allutatud sõjaaja struktuuris Eesti poolt kontrollitud diviisile," sõnas Pevkur.

Kevadtormile tuleb lahingugrupp Eesti kaitseks määratud brigaadist

Pevkur rääkis, et õppusele Kevadtorm tulev Briti lahingugrupp saab olema osa Suurbritannias paiknevast Eesti kaitseks määratud brigaadist. "Lahingugrupp suure tõenäosusega on sarnases suuruses, nagu meil praegu Eestis on, ehk 700 kuni 900 sõdurit," ütles Pevkur.

Pevkur märkis, et see, kas ja kui palju on pärast Kevadtormi veel kavas õppuseid, kus osalevad üksused Eesti kaitseks määratud brigaadist, on kahe kaitseväe kokkulepe. "Seda tehakse, see läheb normaalsesse väljaõpperütmi ja selle detailid lepivad omavahel kaitseväe peastaabid kokku," sõnas Pevkur.

"See oli meie jaoks suurem väärtus ja vajadus kui see, et ajutiselt Eestis olev lahingugrupp, mis võib-olla ei ole meile määratud brigaadi osa, jääks võib-olla veel mõneks kuuks kauemaks," ütles ta veel.

ERR küsis Pevkurilt, kas püsivalt Eestisse uut brittide lahingugruppi detsembris lahkuva asemele ei tule.

"See loogika jääb jätkuvalt selliseks, et see lahingugrupp, mis Eestile on määratud, on ja jääb Eestisse. Ülejäänud väe suurendamised on meie eilses teates ja kokkuleppes üles toodud, mis on õhuvägi, merevägi ja ka maaväe osad. Maaväe poole pealt brigaadi erinevad üksused hakkavad Eestis käima vastavalt sellele, kuidas õppused ja kuidas kaitsevägi omavahel kokku lepitud. Aga oluline on see, et see brigaad on kõrges valmiduses, mis Eesti jaoks määratakse. Hakkab toimuma ka diviisi struktuuri ja diviisi staabi ülesehitamine. Need on kõik selle nimel, et Eesti kaitseplaan tervikuna toimiks ja need üksused, kes siia meile on määratud, saaksid koos harjutada meie üksustega," vastas Pevkur.

"Brittide sõjaline kohalolek Eestis saab olema järgmisel aastal suurem ja need Madridi kokkulepped saavad isegi, mina julgeks väita, et ületatud," lausus ta.

Pevkuri sõnul on siia jäävad mitmikraketiheitjad M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer lisa Madridis kokku lepitule.

Samuti saabuvad tema sõnul jaanuaris helikopterid Chinook ja märtsis helikopterid Apache.

"Täpse koguse britid ütlevad meile lähiajal, sest meil on vaja tagada nende vastuvõtuvõimekus. Tavaliselt nad paari-nelja-kuue kaupa käivad," sõnas Pevkur.

Terras: Eesti peaks ühe lahingugrupi juurde saama

Praegune Euroopa parlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei ole hea, et pärast Madridi tippkohtumist vähendatakse, aga ei suurendata, maaväe isikkoosseisu arvu Eestis. 

"Mina olen veendunud, et Eestil oleks vähemalt ühe lahingugrupi juurde saamine oluline. Seda selleks, et näidata, et Madridi tippkohtumisel võeti vastu otsused, mis on päris ja reaalsed," ütles Terras.

"Suurbritannia pinnal ühele brigaadile mingisuguse sildi juurde kleepimine ei tugevda Eesti kaitset," lisas ta.

"Muidugi mitmikraketiheitjate, õhutõrje ja helikopterite Eestis paiknemine tugevdab Eesti kaitset. Kui helikopterid, mitmikraketiheitjad ja õhutõrje ei ole ajutiselt, vaid püsivalt Eestis, siis on see tugevdamine teostatud. Küsimus on selles, mis sellest brigaadist saab," lausus Terras.

Terrase sõnul saab Madridi kokkulepet ja näiteks seal sisalduvat sõna "allokeerima" väga erinevalt tõlgendada. "Eesti ja brittide vahel käibki tõlgendamine. Ma saan aru küll, brittidel on raske siin maaväge suurendada, neil endalgi pole. Nad võitlevad oma ressursside eest ja meie võitleme oma ressursside eest," rääkis Terras.

Läänemets: Reformierakond ei suuda meile kindlust pakkuda

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et Eestis alaliselt paiknevate üksuste küsimus on lahendamata.

"Sellest on hästi kahju, et seda eesmärki pole saavutatud. Lõppkokkuvõttes ma tean, et kaitseministeerium valmistab koos kaitseväega ette diviisi loomist Eestisse. Seal on ühte brigaadi vaja, ilma selleta ei ole võimalik teha. Kahe brigaadiga diviisid ei ole need, mis tegelikult töötavad. See kindlus, mida meile kevadel Reformierakond lubas, seda kindlust nad hetkel pakkuda ei suuda," kommenteeris Läänemets.

"See on mure, selle nimel tuleb tööd teha," lisas ta.

Läänemets rääkis, et on arutanud seda teemat praegu opositsioonis oleva Briti tööpartei juhi Keir Starmeriga.

"Nemad on ka väga kindlal seisukohal, et see väeüksus peaks Suurbritanniast Eestisse tulema. See lubadus on antud ja plaan on tehtud. Ja britid on alati Eesti jaoks julgeolekugarantii olnud ameeriklaste kõrval. Aga et praegu hoopis vähemaks tõmmatakse keset sõja jätkumist ja keset ohtu, see hea märk ei ole," rääkis Läänemets.

NATO liitlasriikidel on Eestis praegu 993 sõdurist koosnev Briti lahingugrupp, 217 sõdurist koosnev Taani üksus ning 219 sõdurist koosnev Prantsuse üksus. Veebruaris, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, otsustas Suurbritannia ajutiselt tugevdada oma kohalolekut Eestis, saates siia 700 sõdurist koosneva lisalahingugrupi, mis detsembrikuus naaseb kodumaale.