Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace allkirjastasid Londonis kokkuleppe, mis paneb paika Eesti ja Suurbritannia tegevused eelseisva aasta jooksul NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimiseks.

Pevkuri sõnul on kokkulepe, et järgmisel aastal suureneb brittide panus Eesti julgeolekusse tuntavalt.

"Jaanuaris saabuvad Eestisse Chinook transpordikopterid, märtsis lisanduvad Apache'i ründekopterid, aprillis tulevad hävituslennukid Typhoon ja mais tuleb Kevadtormile täiendav lahingugrupp," ütles Pevkur.

Pevkur rääkis, et aasta jooksul panustab Suurbritannia ka Läänemere turvalisuse tõstmisesse ning läbi terve aasta hoiab riik kõrges valmiduses Eestisse saatmiseks brigaadisuurust üksust, mis planeeritakse Eesti diviisi koosseisu ja on valmis vajadusel kohe Eesti kaitsmiseks appi tulema.

Samuti jäävad Pevkuri sõnul Eestisse 2022. aasta suvel liitlaste lahingugrupi tugevduseks toodud mitmikraketiheitjad (MLRS) M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer.

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles, et Suurbritannia pühendumus Eesti ja Euroopa kaitsele ja julgeolekule on kaljukindel. "Selliste võimekuste nagu Apache ja Chinook helikopterite saatmine Eestisse on selge tunnistus meie kahepoolsete suhete tugevusest ja sellest, kui oluliseks me peame õlg õla kõrval tõhusalt tegutsemise arendamist," ütles Wallace.

Pevkuri sõnul on allkirjastatud teekaart kindel samm Madridis antud lubaduste täitmiseks, mille pinnalt saab edasi liikuda konkreetsete ülesannete määramise juurde. 

"Näiteks on 2023. aasta kevadel suurõppuse Kevadtorm ajal oodata Eestisse brigaadikindrali juhitavat eesmist staapi, mis kasvab välja tänasest Eestis paiknevate liitlasvägede juhtelemendist ning mis hakkab koordineerima Ühendkuningriigi maavägede tegevust, õppusi, lisaüksuste saatmist kogu regioonis ning toetama Eesti diviisi väljaarendamist," lisas ta. 

Eesti panus kaitsekoostöö tugevdamisse on arendada välja Eesti diviis, mis hakkab edaspidi NATO käsuliinis juhtima kõiki olulisemaid operatsioone Eestis ning mille koosseisu hakkavad kuuluma Eesti kaitseväe enda üksused, liitlaste alaliselt Eestis paiknevad üksused ning liitlaste tugevdusüksused.

Samuti parandab Eesti liitlaste vastuvõtmiseks vajalikku suutlikkust, mille jaoks ehitatakse lisamajutus Tapa linnakusse 2023. aasta maikuuks. Lõuna-Eestis luuakse järgmise aasta jooksul komplekteerimisala ja jätkatakse tööd liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu arendamiseks.

Septembri lõpus kirjutas Briti ajaleht The Times, et veebruaris Eestisse toodud 700 briti sõdurit viiakse detsembris tagasi Suurbritanniasse.

Eesti valitsus lootis siis, et riiki jääb ligikaudu 2000 Briti sõdurit, kellele oleks lisandunud veel paarsada.

Nii kaitseminister Hanno Pevkur kui ka peaminister Kaja Kallas ütlesid septembri lõpus, et loodavad Suurbritannia ametikaaslastega jõuda kokkuleppeni, mille järgi saab siiski brittide kohalolekut pikendada.

Värske kokkuleppe järgi naaseb aga lahingugrupp siiski detsembris Suurbritanniasse.