On vähetõenäoline, et Eesti elektrisüsteem ja Balti elektrisüsteem tervikuna ka kõige keerulisemates olukordades ära kustuks, lausus Veskimägi Raadio 2 hommikuprogrammis.

"Maksimaalselt negatiivne stsenaarium saab olla see, et mingitel ajahetkedel tootmine tervikuna ei kata tarbimist. See ei tähenda seda, et kuskil on tarbijad pikalt pimedas. Me oleme Elektrileviga leppinud kokku, mille taga on enamik Eesti kliente, et nad teavad, milliste sõlmpunktide taga milliseid tarbijaid nad kahetunniste perioodidega välja lülitavad. See on väga ebatõenäoline selline olukord, aga me oleme ka läbi mõelnud, et kui on vaja tarbimist koormata alla, siis keda nad koormavad ja milliseks ajaks," lausus Veskimägi.

Veskimägi lisas, et selline olukord, et Eesti elektrisüsteem tervikuna kustub, ei ole riskistsenaarium, milleks peaksime täna ühiskonnana valmistuma.

Eesti tarbija jaoks pole vahet, kas LNG ujuvterminal on siin või Soomes

Veskimägi sõnul on Eestil olemas selline gaasitaristu, et ka juhul kui Eesti-Soome gaasitoru Balticconnectoriga peaks midagi juhtuma, on vajalikud ühendused olemas, et gaas tarbijani jõuaks.

"Varustuskindluse seisukohalt pole vahet, kas LNG-ujuvterminal Eesti või Soome poolel. Mis Eesti suur tugevus, meil on põhimõtteliselt Eestit võimalik toita kahest suunast. Me võime Eesti tarbimist toita läbi Klaipeda LNG-terminali, Läti maahoidla ehk lõunasuunal. Ja siis läbi Balticconnectori, kui see LNG-ujuvterminal asub Soome poolel," ütles ta.

Veskimägi märkis, et Eesti gaasitarbimine on 3,5 teravatti regiooni 45–48 teravatist. "Me oleme kõige väiksem tarbija. Nüüd on riikidevaheline kokkulepe ja valik, kuhu ujuvterminal randub," ütles ta.

Veskimägi sõnul oleks juhul, kui Balticconnectoriga peaks sarnaselt Nord Streamiga midagi juhtuma, hädas hoopis põhjanaabrid. "Me peame mõistma ka oma naabreid ehk Soome gaasitarbimine istub täna kõik Balticconnectori peal, kuna Venemaalt gaasi enam Soome ei tule. Ja sellest lähtuvalt nende mure on palju suurem," lausus ta.

Veskimägi tõi välja, et Balti riikide ja Soome gaasitarbimine on oluliselt langenud ning olemasoleva taristu lubab tarbijate vajaduse katta.

"Kui see on ajalooliselt olnud 60 teravatt-tundi aastas, siis täna /.../ on see tasemel 45 teravatt-tundi. Kui panna teisele poole Klaipeda LNG-terminal, Läti maa-aluses hoidlas olev 12 teravatt-tundi ning Soome lahe terminali maht, siis isegi arvestades, et väga palju gaasi võib ära liikuda läbi Leedu-Poola toru Kesk-Euroopa suunas, on infrastruktuur selleks, et oleks olemas molekul, siin regioonis piisav," lausus ta.