Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul on arvestatud võimalusega, et Soome-Eesti gaasitoru Balticconnector võib samuti langeda rünnaku ohvriks.  

"See ongi olukord, mida me enne seda, kui Vene gaasitarned Soome lõppesid, nägime peamise stsenaariumina. Et kolm Balti riiki peavad saama hakkama Klaipeda LNG terminali ja Incukalnsi maaaluse hoidla koostöös," ütles Veskimägi.

Ühes küljest vähenevad sellisel juhul tarned Soome klientidele, teisest küljest on Eesti enda tarbimine vähenenud viielt teravatt-tunnilt 3,5-le, ütles Veskimägi.

Gaasiliidu hinnangul aga tarbimine Eestis kindlasti nii palju ei vähene. Samuti pole turuosalistele selge, kuidas jaanuarist gaas Eestisse jõuab.

"Kui me Soomet üldse kaardi peal ei näe, siis see olukord kuidagi meie jaoks halvemaks ei lähe," ütles Veskimägi. Tema sõnul saab kolme Balti riigi praeguste tarbimismahtude juures hakkama saama ja seda ka siis, kui Lätis ja Leedus on tööl palju rohkem gaasielektrijaamasid.

Energeetikaekspert Einari Kisel selgitas, et maagaas jõuabki praegu Eestisse ainult lõuna poolt. Valmiv Paldiski LNG terminal seda turgu ei muuda, vaid on pigem üheks lisavarustuskanaliks.

"Sel juhul on võimalik tuua kogu seda gaasi veel lisaks Klaipedale ka läbi Paldiski. Soomlaste jaoks see pilti tegelikult ei muuda. Paldiski kaudu saab tuua gaasi, mida saaks ladustada tegelikult Incukalsis. See on see loogika, mis praktikas ka toimib ehk Incukalsi hoidlasse kogutakse kokku vajalik gaas pikema perioodi peale ning sealt varustatakse vajalikul ajahetkel gaasiga kogu piirkonda," ültes Kisel.

Gaasiliidu hinnangul kaitsevad kriisi olukorras kõik riigid oma turgu. Seega peab ka Eesti riik arvestama võimalusega, et gaasi naabritelt ei saa.

"Kahtlemata on terve rida riske, mis võivad realiseeruda ja siis on väga hea, et meil on endal olemas kai ja toruühendus ja võimalik on tuua siia taasgaasistamise laev," ütles majandusminister Riina Sikkut.