Pärast seda, kui Venemaa sai Izjumi ja Harkivi juures katastroofilise kaotuse, on Ukraina arendamas rünnakut Izjumi piirkonnast ida poole ja on kohe jõudmas kogu Harkivi oblasti alade ning Donetski oblasti põhjapoolse osa vabastamiseni ja sisenemas Luhanski oblasti aladele, rääkis Saks neljapäeval "Vikerhommikus".

Vene väed on seal regioonis püüdnud hoida Lõmani linna ümbrust ja põhja pool Svjatovi linna juures asuvat piirkonda, et takistada ukrainlastel edenemist Luhanski aladele, lisas ta.

"Aga seda piirkonda kaitsevad Vene poolelt põhiliselt nende vägede räbalad, kes põgenesid Izjumi juurest ja veel mõned üksused. Need ei ole liiga suured, aga kuna Venemaa juht keelas taganemise, siis ei suutnud Vene sõjaväe juhtkond ära hoida ümberpiiramise ohtu, mis seal tekkis paar päeva tagasi. Tundub, et Ukraina on eilse päeva jooksul selle koti sulgenud ja ilmselt tegeleb nüüd enda hõivatud positsioonide kindlustamisega," rääkis ekspert.

Ilmselt ei liigu Ukraina üksused praegu edasi ida poole, vaid tegelevad selle koti sulgemise ning sinna jäänud Vene vägedega. Kotti jäänud üksuste suurus on Saksa sõnul kindlasti üle 1500 mehe – räägitakse kahest pataljoni taktikalisest grupist. Oluline on, et sinna taandus ka Izjumi piirkonna vägesid, rõhutas Saks.

Ukrainlastel pole see siiski ainuke edasi tungimise suund, tõdes Saks. Nad üritavad ka Lõmani linnast põhja poole Svjatovi suunas liikuda. "Kui see langeb, siis on kogu Donetski oblasti põhjapoolsete alade varustamine Vene poolelt väga tugevasti häiritud," tõdes ta.

"Praegu on Ukraina sättinud nii, et Venemaa saab veel oma isikkoosseisu sealt välja viia, aga arvan, et seda on veel paar päeva, et ära hoida linnalahinguid. Sest ilmselt ei ole lihtne kotti jäänud asulaid venelastest puhastada," rääkis Saks.  

Ohvreid kokku iga päev 600–700

Küsimusele, kui palju sõjas iga päev inimesi hukkub, tõi Saks välja hinnangu, et tapetute arv jääb 600–700 kanti.

"See kõigub ning sõltub Ukraina poolel nende sõjaväe aktiivsusest ja teiselt poolt Vene õhurünnakutest. Ukrainas on väga suur osa tsiviilelanikest ohvritel, Venemaal seda sisuliselt ei ole," rääkis Saks.

Kuigi Venemaa rünnakud Ukraina linnadele toovad kaasa praegu õnneks ainult viis-kuus ohvrit, lisanduvad sellele sõjaväelased, keda on ilmselt 50 kanti päevas, nentis Saks. Aga nendele tuleb juurde panna Venemaa poolt 400–500 päevas.

"Lisaks on üks tüüp ohvreid veel, keda me täpselt veel ei tea: Vene sõjakuritegude ohvrid, keda lisandub iga päev – aga nendest saame teada tagantjärele," tõdes Saks.

"Seega on 600–700 päeva tõele lähedane number," tõdes ta.

Kohe rindele saadetavad mobiliseeritud muutust ei too

Rääkides sellest, kas ja kui kiiresti äsja välja kuulutatud mobilisatsioonis värvatud mehed küpseks saavad, ütles Saks: "Võitlusvõimeliseks nad ei muutugi ja nende rindele viimine on pigem koormaks praegu sõdivatele üksustele. Nad pole saanud mitte mingisugust treeningut. Nad on küll läbinud kunagi ajateenistuse, aga ka Vene sõjapidamise meetodid on selle ajaga muutunud. Nad põhimõtteliselt ei oska lahinguväljal käituda. Nad on ohuks ka iseendale, kuna neid pole üksusena kokku harjutatud. Võib pikalt kirjeldada, mida nad ei oska – nad ei oska sisuliselt mitte midagi."

"Inimeste sellisel kujul surma viimine ei ole mitte kuidagi mõistuspärane ega nende inimeste suhtes ka õiglane," tõdes ta.

Tema sõnul on ka vanglast värvatute surma viimine tegelikult antihumaanne akt ja sellega ei saavuta Venemaa mitte midagi.

"Praeguste sammude mõju selgub mõne kuu pärast, selle poliitiline risk oli väga kõrge," ütles Saks. Ta rääkis, et arvas algul, et mobiliseeritavaid püütakse kuidagi ikkagi kokku harjutada, kuid see, et nad kohe rindele saadetakse, näitab tohutut ebaprofessionaalsust ja seda, et Venemaa juhtkonnal on väga suur häda käes.

Siiski tuleb tunnistada, et kogu massi kohe rindele ei viida, lisas Saks.

Aga kui info sellest, mis juhtub kohe rindele saadetavatega jõuab tagasi inimesteni, siis see toob küll võimudele väga suuri tagasilööke, sest näeme, et mobilisatsioon on juba praegu väga ebapopulaarne, lisas ta.

Ukraina edenemist takistavad miinid ja vihmasajud

Saks rääkis, et Ukraina territooriumi puhastamine võtab palju aega seetõttu, et Vene üksused on palju miine maha jätnud.

Izjumist taganemisel nad siiski ei jõudnud miine maha panna, hoopis sõjatehnika jäi. Erinevalt sellest, kui kevadel põgeneti Kiievi alt, kus mineeriti maha jäetud sõjatehnika. Nüüd aga on ukrainlased saanud palju Vene sõjatehnikat, mis mineerimata.

Samas teede ja sildade mineerimisega püüavad Vene üksused takistada ukrainlaste kiiret edasitungi, kuna nende demineerimine võtab aega.

Lisaks takistavad Ukraina üksuste edasitungimist riigi põhjaosas alanud vihmasajud.  

Venemaa juhtkond segaduses

Kommenteerides teateid Ukrainalt vallutatud oblastite annekteerimise vormistamise võimalikust edasilükkamisest, ütles Saks, et see näitab Vene juhtkonnas valitsevat segadust, aga teisalt ka paindlikkust plaane muuta.

Pole veel kindel, kas nad homme teavitavad annekteerimisest või lükkavad selle edasi. Edasilükkamise mõtte ajendeid on kaks, rääkis Saks.

Esmalt näitab see, et Vene juhtkonnale jõuab kohale, et mobilisatsioon ei lähe nii, nagu võimud soovisid ja arvasid. Eelkõige häirib elanikkonna halb reaktsioon – et see on välja kukkunud vägivaldse operatsioonina ja tohutu lahkujate mass, mis on ühest sihtgrupist väga arvestatav osa. See on Venemaa juhtkonda ehmatanud ja tekitanud segaduse. Neid ei häiri, et mobiliseerituid välja ei õpetata, vaid see, et inimeste reaktsioon oli nii negatiivne, leidis Saks.

Ka vabatahtlike värbamise läbikukkumine näitab, et kandepinda sõjalisele tegevusele on vähe, lisas ta.

Teiseks võib anneksiooni edasilükkamise põhjuseks olla lääneriikide reaktsioon, mis ei ole vastanud president Vladimir Putini ootustele. Lääne vastus on olnud piisavalt jõuline ja Venemaa hirmutamistaktika pole toiminud. Seetõttu pakub Venemaa nüüd ajaakent, et võimalusel Ukraina üle läbi rääkida.

"Aga pakun, et nad teevad homme siiski annekteerimise otsuse ära ja see näitab, et Vene juhtkonnal on käigud otsa saanud," ütles Saks.

Nord Streami plahvatustega püüab Venemaa initsiatiivi hoida

Saksa hinnangul ei ole väga palju kahelda, kes korraldas plahvatused Nord Streami gaasitorudel, kuna motivatsioon ja võimekus seda niimoodi teha on ainult Venemaal. "Teoreetiline võimekus võib olla veel mõnel riigil, aga see pole viis, kuidas need riigid oma asju ajavad," märkis ta.

Küsimusele, miks seda vaja oli, vastas Saks, et spekuleerib, kuna tõendeid praegu veel ei ole. "Esimene motiiv oli, et tekitada ökoloogiline katastroof, et heidutada eelkõige Rootsit ja Taanit, kes on Ukraina toetajad ja suruda neile peale keskkonna-alane koostöö," arutles Saks.

Teine motiiv on näidata Venemaa võimekust rünnata selliseid kaableid ja torusid nii Läänemerel kui ka mujal – sellel on ka heidutuse element, märkis Saks.

"Esimene käik tõenäoliselt ei õnnestunud ja nüüd üritatakse tekitada uus narratiiv," lisas julgeolekuekspert.

Saks juhtis tähelepanu ka sellele, et Saksamaa meedias õnnestus käivitada narratiiv, et plahvatused korraldas USA. Sellise seisukoha üleskorjamine avalikkuses on tema sõnul häbiväärne.

"See on sõjas initsiatiivi hoidmise püüdlus," kommenteeris Saks.