Oluline 28. septembril kell 22.30:

- Ukraina luurejuhi sõnul käivad läbirääkimised Venemaaga kõigi sõjavangide vahetamise vastu;

- Venemaa võib libareferendumite järel liita okupeeritud Ukraina alad endaga 4. oktoobril;

- Zelenski ÜRO-s: uue anneksiooni korral ei ole meil Putiniga millestki rääkida;

- Valge Maja tahab eraldada 35 miljonit dollarit Ukraina tuumaohutuse tagamiseks;

- Blinken: Ukraina võib kasutada USA antud relvastust annekteeritud alade vabastamiseks;

- Mõkolajivi oblastis tulistati alla Vene Su-25 hävitaja;

- Hodges: Ukraina armee võib Krimmi jõuda järgmisel aastal;

- Harkivi linnas kadus peale plahvatusi teisipäeval elekter;

- USA annab Ukrainale sõjalist abi 1,1 miljardi dollari ulatuses;

- Briti luure: Ukraina väed edenevad Harkivis kahes suunas;

- ISW: Venemaa võib rünnaku Ukrainale ümber nimetada terroritõrje operatsiooniks;

 - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 6 tanki.

USA annab Ukrainale sõjalist abi 1,1 miljardi dollari ulatuses

Pentagon teatas kolmapäeval täiendavast abist Ukrainale, raha kulutatakse uute relvade tootmiseks ja tarnimiseks. Need relvad ei pärine USA juba olemasolevatest varudest, vahendas CNN. 

Uus toetuspakett sisaldab raketisüsteeme HIMARS. USA plaanib Ukrainale saata 18 sellist süsteemi. Samuti annab USA Ukrainale laskemoona, 150 soomustatud sõidukit, 40 raskeveokit ja droonitõrje süsteeme. 

Ukraina: Kiiev ja Moskva räägivad läbi kõigi sõjavangide vahetamise üle

Ukraina luuredirektoraadi juhi Kõrõlo Budanovi sõnul peavad Ukraina ja Venemaa läbirääkimisi kõigi sõjavangide vahetamise üle, vahendas The Kyiv Independent.

Budanov ütles, et läbirääkimised jätkuvad, kuid see protsess võtab kaua aega.

Ta selgitas, et 21. septembril toimunud 215 sõjavangi vahetamise ettevalmistus kestis kaks kuud.

Ukraina peaminister Irõna Vereštšuk ütles varem, et Venemaa käes on praegu 2500 Ukraina sõjavangi.

Venemaa Põhja-Osseetia vabariik piirab venemaalaste ligipääsu Gruusia piirile

Põhja-Osseetia kuberner Sergei Menjailo ütles, et keeld kehtestati pärast seda, kui kahe päeva jooksul ületas piiri 20 000 inimest. Piiril on endiselt pikk järjekord, vahendas The Guardian.

"Me ei suuda tagada korda ja turvalisust, kui see voog jätkuvalt kasvab," väitis Menjailo. 

"Vabariigi sissepääsude juures on organiseeritud meeskonnad, kes kontrollivad vabariiki sisenejaid. Kui kodanik kuulub mobiliseeritute nimekirja, siis väljastatakse talle kutse kohapeal," lisas Menjailo. 

Vene rünnakutes Donetski oblastis hukkus viis inimest

Peale viie hukkunu sai erinevates rünnakutes viga 10 inimest, kinnitas Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko, vahendas The Kyiv Independent.

Samuti pommitati tugevalt Kupjanskit Harkivi oblastis.

Zaporižžja oblastis tabasid rindejoone lähistel olevat Huliaipole linna kolm Vene S-300 raketti.

Dnipropetrovski oblastis pommitati Nikopoli ja Marhanetsi asulaid suurtükitule ja rakettidega. Rünnakute tõttu said hooned ulatuslikult kahjustada, kuid praegu pole veel teateid hukkunutest või haavata saanutest.

Hodges: Ukraina armee võib Krimmi jõuda järgmisel aastal

"Ma loodan, et selle aasta lõpuks suruvad Ukraina väed Vene väed 23. veebruari positsioonidele ja järgmise aasta keskpaigaks on ukrainlased Krimmis," ütles Euroopas asuvate USA maavägede endine ülem Ben Hodges. 

Kiiev: Ukraina vabastas Donetski oblastis Novoselivka küla

Ukraina armee teatas kolmapäeval, et riigi relvajõud vabastasid Donetski oblastis Novoselivka küla. Ukraina vägede valdusesse langes ka Venemaa soomusmasin, vahendas The Kyiv Independent. 

Zelenski: umbes 30 000 Ukraina sõdurit on alates veebruarist saanud vapruse eest medali

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles tunnustada saanud Ukraina sõdurite arvu välja kõnes Harvardi Ülikooli üliõpilastele ja töötajatele, vahendas The Kyiv Independent.

Samuti tõi Zelenski välja miljonite tagalas panustavate ukrainlaste töö riigi relvajõudude toetamiseks. Vabatahtlikud koguvad rindel olijate toetuseks raha või transpordivad kasvõi vett kontrollpunktis olevatele Ukraina sõduritele.

Venemaa võib libareferendumite järel liita okupeeritud Ukraina alad endaga 4. oktoobril

Vene föderatsiooninõukogu (parlamendi ülemkoja) spiikri sõnul võib neli okupeeritud Ukraina territooriumi Venemaa koosseisu ametlikult võtta 4. oktoobril.

See on kolm päeva enne Venemaa presidendi Vladimir Putini 70. sünnipäeva.

Briti kaitseministeeriumi teisipäevase luureülevaate kohaselt teatab Putin tõenäoliselt sel reedel okupeeritud Ukraina alade annekteerimisest Vene parlamendi mõlemale kojale peetud kõnes.

Ukraina territooriumil läbi viidud libareferendumid on rahvusvahelise üldsuse poolt laialdaselt hukka mõistetud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul ei saa "okupeeritud aladel toimunud farssi nimetada isegi referendumi imitatsiooniks".

Kreml lubas jätkata Ida-Ukraina vallutamist

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis kolmapäeval, et Venemaa tahab "vabastada" Donetski oblasti selle halduspiirides. 

Ajakirjanikud uurisid Peskovilt, kas Venemaa jätkab pärast referendumeid sõjalist tegevust. "Te teate, et kogu Donetski Rahvavabariigi territoorium pole vabastatud. Me räägime territooriumist, mis asub 2014. aasta piirides," ütles Peskov. 

Zelenski ÜRO-s: uue anneksiooni korral ei ole meil Putiniga millestki rääkida

Ukraina president nimetas ÜRO julgeolekunõukogule peetud kõnes Ukraina territooriumi annekteerimist Venemaa küüniliseks katseks mobiliseerida okupeeritud territooriumitelt Ukraina mehi Vene väkke.

Zelenski kutsus ülesse Venemaad kõikidest rahvusvahelistest organisatsioonidest välja viskama, sh tuleks Venemaalt Zelenski sõnul võtta ära ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme positsioon.

Ukraina president kinnitas, et Krimmi anneksiooni stsenaariumi kordumise korral ei ole Ukrainal Venemaa presidendiga millestki rääkida, vahendas Ukrainska Pravda.

Zelenski samas viitas oma õhtuses videopöördumises edule lahingutandril, kuid ei täpsustanud mis määral ja kus toimub Ukraina vägede edenemine.

USA esitab ÜRO julgeolekunõukogule resolutsiooni anneksiooni hukkamõistuks

Ameerika Ühendriigid teatasid resolutsiooni esitamisest ÜRO julgeolekunõukogule, milles mõistetakse hukka Ukrainas korraldatud libareferendumit. Venemaa on ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige ja võib resolutsiooni vetostada.  

We are putting forward a Security Council resolution to:

– condemn Russia's sham "referenda"
– call on Member States not to recognize any altered status of Ukraine
– and obligate Russia to withdraw its troops from Ukraine

— Ambassador Linda Thomas-Greenfield (@USAmbUN) September 27, 2022

CNNiga suhelnud allika sõnul esitavad resolutsiooni ühiselt USA ja Albaania.

Ukrainas korraldatud libareferendumeid arutatakse praegu ÜRO julgeolekunõukogus.

Reuters: USA valmistab ette 1,1 miljardi dollari suurust relvaabi paketti Ukrainale

Ameerika Ühendriikide abipaketis on tõenäoliselt uued HIMARS mitmiklaskeseadeldised ja vastav moon, droonivastased süsteemid ja radarid koos tagavaraosadega ning vajalik tehniline tugi ja väljaõpe, vahendas Reuters.

USA on andnud Ukrainale üle 15 miljardi dollari väärtuses relvaabi.

Valge Maja tahab 35 miljonit dollarit Ukraina tuumaohutuse tagamiseks

USA president Bideni administratsioon on palunud lisada USA riigieelarve eelnõusse 35 miljoni dollari suuruse eraldise Ukrainale, et aidata selle eest tugevdada Ukraina tuumaohutust, vahendas CNN.

Raha eest toetatakse täiendavate sensorite ostmist, andmete hindamise ja analüüsi läbiviimist ning Ukraina rahvuskaardi toetamine vahendtitega, mis aitaks neil tagada tuumajaamade ohutus.

Eraldatud raha on vajadusel võimalik kasutada ka radioloogilise materjali kindlustamiseks.

Ukrainal on neli töötavat tuumajaama kokku 15 tuumareaktoriga.

Blinken: Ukraina võib kasutada USA antud relvastust annekteeritud alade vabastamiseks

Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken kinnitas, et Ukraina väed võivad kasutada USA antud relvastust okupeeritud ja peatselt annekteeritud territooriumi vabastamiseks, vahendas CNN.

"Ma olen olnud samavõrra selge selles, et Ukrainal on täielik õigus kaitsta ennast kogu enda territooriumil, sh võtta tagasi territooriumi mille Venemaa ühel või teisel viisil on ebaseaduslikult endale haaranud," kinnitas Blinken teisipäeval.

Välisministri sõnul ei tunnista Ameerika Ühendriigid mitte kunagi Ukraina territooriumi annekteerimist.

Mõkolajivi oblastis tulistati alla Vene Su-25 hävitaja

Ukraina lõunaringkonna staabi sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul 58 Vene sõdurit, hävitati üks Vene tank ja seitse muud sõjamasinat. Hersoni oblastis tulistati alla üks Vene Orlan-10 droon ning Mõkolajivi oblastis tulistati alla Vene Su-25 hävitaja.

Samuti teatas ringkond mitmete Vene rakettide alla tulistamisest.

Harkivis kadus peale plahvatusi teisipäeval elekter

Retersi allika kohaselt oli hiljuti Harkivi linnas kuulda kolme plahvatust ning peale seda kadus linnast elekter.

Briti luure: Ukraina väed edenevad Harkivis kahes suunas

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ülevaate kohaselt on Ukraina väed aeglaselt edenenud mööda kahte rünnaksuunda Oskili ja Donetsi jõgede vahel.

Vene väed taandusid sellele joonele peale Ukraina vastupealetungi Harkivi oblastis paar nädalat tagasi.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 28 September 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/dq76aQkS57

#StandWithUkraine pic.twitter.com/89it6XMKOj

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 28, 2022

Vene vägede kaitsetegevus on praegu edukam kui enne Harkivis, kuna Ukraina rünnak ohustab ka Luhanski oblastit, kus on lõppemas libareferendum Venemaaga ühinemiseks.

Ägedad lahingud on ka Hersoni oblastis, kus Vene vägede positsioon Dnepri jõe läänekaldal on haavatav. Samal ajal püüavad Vene väed edeneda Donbassis Bahmuti suunas, kuigi sama rünnaksuuna mõlemal küljel suruvad tugevalt vastu Ukraina väed.

Vene rünnak Bahmuti poole toimub tõenäoliselt poliitilise surve tõttu, kuigi samu vägesid oleks võimalik kasutada ka teiste rindelõikude forsseerimiseks.

ISW: Venemaa võib rünnaku Ukrainale ümber nimetada terroritõrje operatsiooniks

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma viimases ülevaates, et Vene ametivõimud võivad püüda Ukraina territooriumi annekteerimise tõttu oma tegevuse seal ümber nimetada terroritõrje operatsiooniks.

Krimmi okupatsiooniadministratsiooni juht Sergei Aksjonov ütles esmaspäeval 26. septembril, et Vene võimud võivad terrorivastase operatsiooni raames Zaporižžja tuumaelektrijaama sulgeda.

Vene föderaalseadused lubavad tuumarajatiste sulgemist terroritõrje operatsioonide käigus.

ISW vahendas samuti sotsiaalmeedias levinud väiteid, et Venemaa saadab mõned lääne sõjaväeringkonna vastmobiliseeritud mehed Hersoni ja Harkivi rindele ilma väljaõppeta.

NEW: #Russian authorities in occupied parts of #Ukraine completed their falsified annexation "referenda" and implausibly claimed that each sham referendum received between 87 and 99% approval from Ukrainian residents.https://t.co/b0x2xafSdy pic.twitter.com/yyndpopzXe

— ISW (@TheStudyofWar) September 28, 2022

Varem väitis sama ka Ukraina.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit ja hävitati 6 tanki

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 58150 (võrdlus eelmise päevaga +400);

- tankid 2312 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 4889 (+8);

- lennukid 262 (+1);

- kopterid 224 (+0);

- suurtükisüsteemid 1381 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 331 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 175 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 989 (+12);

- tiibraketid 242 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3742 (+12);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 131 (+0).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Donetski suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.