Praegune olukord majanduses tekitab muret ka Tallinnas ja seetõttu tuleb nii mõnigi kavas olnud investeering edasi lükata, ütles eelmisel nädalal linnapea Mihhail Kõlvart.

"Konkreetne sõnum, et terve rida investeeringuid tuleb edasi lükata, midagi pole teha. Plaan on meil juba tekkinud, hakkame seda korrigeerima lähtuvalt olukorrast. Aga see, mis oli aasta tagasi kavandatud, seda realiseerida ei ole võimalik lähiaastatel," lausus Kõlvart.

Kui tänavu kulub Tallinnal investeeringuteks 214 miljonit, siis järgmisel aastal 178 ja ülejärgmisel 177 miljonit. Investeeringud tõusevad taas üle 200 miljoni euro 2026. aastal.

Kõlvarti sõnul ei loobuta ka rasketel aegadel investeeringutest, mida ta nimetas strateegilisteks: Tallinna haigla, linnahall. Mõlemad on kirjas ka järgmise nelja aastat investeeringute nimekirjas, haigla puhul märgitakse, et selle elluviimine sõltub Euroopa Liidu ja riigi finantseerimisest. Kõlvarti sõnul haigla ehitamiseks ette nähtud vahendid külmutatakse, projekteerimisega aga minnakse lõpuni.

Eelarvestrateegias on näha, et 2026. aastal, mil investeeringud taas suurenevad, et selle põhjuseks eelkõige sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna investeeringud, mida on selleks aastaks kavandatud 136 miljonit euro eest. Kõlvart märkis, et suurhaigla ehitamise kohta peaks selgus tekkima võib-olla kahe aasta pärast.

Teist suurt objekti, Linnahalli ja selle ümbrust, ei soovi linn teha korda oma raha eest, vaid koos eraettevõttest partneriga, kelle otsimine käib. Kõlvart lubas, et aasta lõpuks tullakse välja "laiema kontseptsiooniga, kuidas tulevikku näeme" ning kuulutatakse välja konkurss erainvestori leidmiseks.

Suuremad plaanitud teetööd siiski plaanis

Teede ja tänavate valdkonnas on suurematest objektidest kavas Peterburi tee ning Liivalaia tänava, Tulika, Pika, Lastekodu ning juba oktoobris algav Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine.

Nelja aasta plaanis on lisaks Liivalaia tänava rekonstrueerimisele kavas uueks ehitada ka Suur-Ameerika ja Endla tänav lõigus Suur-Ameerika ja Luise ristmik–Taksopargi ristmik.

Oluliseks investeeringuks nimetatakse eelarvestrateegias ka Tondi ülesõidul eritasandilise ristmiku ehitamist, koos sellega muudetakse rattasõbralikumaks Kotka ja Tondi tänav. Samuti on kavas Suur-Sõjamäe tänava (lõigus Kesk-Sõjamäe tänav–Smuuli tee) rekonstrueerimisega alustamine ja Rahu tee rajamine lõigus Laagna tee–Ussimäe tee ning Veskimetsa asumi teede rekonstrueerimine.

Trammiteedest on kavas valmis ehitada Ülemiste terminali ja Vanasadama vaheline lõik, ettevalmistustöödega alustatakse kolme uue trammitee rajamiseks – Tondi–Järve trammitee pikendus, Pelguranna trammitee ning Liivalaia trammitee. Uute trammiteed on Tallinnal prioriteediks ning nende rajamine lepiti kokku ka Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonis.

Millises järjekorras kolm uut liini rajatakse, pole Kõlvarti sõnul veel otsustatud.

"Täna pole me valmis ütlema, millises järjekorras, selleks on vähemalt kaks põhjus: esiteks tegeleme jätkuvalt analüüsiga, milline oleks mõistlik järjekord. See sõltub ka, kuidas eraomanikega kokku lepime, kuidas projekteerimistingimused hakkavad mõjutama, kuidas kasutada välisfinantseerimist, et projekte realiseerida," lausus Kõlvart.

Sotsiaaldemokraadist abilinnapea Joosep Vimm märkis, et järgmise nelja aastaga kolme uut trammiliini valmis ehitada ei jõuta, aga lootus jääb, et saab kasutada Euroopa struktuurifondide vahendeid.

Uute trammiliinide rajamiseks soovib Tallinn kasutada Euroopa Liidu raha, praeguse seisuga võib Euroopast saada selleks üle 40 miljoni eurot.

Filmilinnak soovitakse valmis ehitada

Suure kriitika sihtmärgiks olnud Tallinna rattastrateegia elluviimiseks lubatakse eelarvestrateegias "senisest enam vahendeid", seda nii linna eelarvest kui välisrahastusest. Plaanis on lõpuni ehitada Lasnamäe rattatee ühendus kesklinnaga ning Rahumäe tee rattatee. Lisaks on plaanis rattateede kogum, millega rajatakse ühendused linnakeskuse ning Kristiine ja Põhja-Tallinna vahel.

Järgmise neljal aastal on kavas alustada raudteealuste käigutunnelite rajamisega Endla tänavale, Paldiski maanteele ning Pääsküla ja Laagri raudteejaama.

Transpordivaldkonnas on kavas juurde osta tramme ning soetada elektribusse.

Järgmise nelja aasta jooksul on kavas ka Klindipargi rajamine Lasnamäel, Putukaväila ehitus, Pae pargi korrastamine, Vanalinna bastionivööndi arendamine, Järveotsa promenaad koos turu ja näitusealaga. Kavas on kehtestada Kakumäe ranna detailplaneering ja koostada rannahoone projekt, uus rannahoone on plaanis ehitada Stroomi randa.

Haridusvaldkonnas on kavas juurdeehitused Jakob Westholmi gümnaasiumile, reaalkoolile, Nõmme gümnaasiumile ja Tallinna kunstigümnaasiumile. Uus hoone on kavas ehitada Tallinna Heleni koolile ja Kivimäe põhikoolile. Renoveerida on plaanis Tallinna kunstikool, Nõmme gümnaasiumi vana hoone ja Kivimäe põhikooli ajalooline hoone.

Kultuurivaldkonnas jätkatakse Linnateatri, botaanikaaia, linnamuuseumi ja
loomaaia arendamisega. Lisaks alustatakse filmilinnaku arendusega eeldusel, et kultuurkapitaliseadust muudetakse, võimaldades senise kahe objekti asemel korraga finantseerida kolme, märgitakse eelarvestrateegias.

Vimma sõnul on filmilinnak Tallinnale väga oluline ning annaks pealinnale palju lisandväärtust. "See on jätkuvalt linna prioriteetide seas, oleme liikumas lahenduse suunas ja on lootus, et suudame selle eelarvestrateegia perioodi jooksul selle Tallinna rajada," lausus abilinnapea.

Spordivaldkonnas jätkub Tallinna Spordihalli kergejõustikuhalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni peaväljaku renoveerimine, alustatakse Sõle spordikeskuse juurdeehituse rajamisega.

Linna eelarvestrateegia peab heaks kiitma ka Tallinna linnavolikogu, kes arutab seda selle nädala istungil.