"See, et Hiina rahvastiku kahanemine langes kokku Xi kolmanda ametiaja algusega, on sümboolselt märkimisväärne," ütles California Irvine'i ülikooli demograafiliste muutuste ekspert Wang Feng. 

Hiina majandust räsivad juba kinnisvarakriis ja karmid koroonapiirangud. Hiina elanikkonna vananemise tõttu jääb Pekingil alles üha vähem tööriistu, et toetada majanduskasvu ja ohjata majanduskriise, hindas Financial Times.

Hiina kohalikud omavalitsused on juba praegu raskustes, kuna kulutused tervishoiule kasvavad kiiresti. Maksulaekumised on kinnisvarakriisi tõttu aga vähenenud. 

"Kui see jätkub, siis kuidas saab Hiina jätkata pensionite maksmist?" uuris Wang. 

Kõik eksperdid pole siiski Hiina elanikkonna vananemise mõju suhtes pessimistlikud. Austraalia riikliku ülikooli majandusteadlane Jane Golley ütles, et tööealiste inimeste hulga vähenemine on majandusarengu loomulik tagajärg. 

"Väiksem tööjõud tähendab väiksemat tööjõu pakkumist. See tähendab, et töötajad võivad nõuda kõrgemat palka," ütles Golley. 

Mõned eksperdid hoiatasid, et Hiina pole läinud üle arenenud majanduste tarbimispõhilisele majandusmudelile. Vananev rahvastik võib vähendada Hiina tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. 

Hiina loobus 2016. aastal ühelapsepoliitikast, kuid hiinlased ei ole laste saamises kuigi entusiastlikud. 2020. aastast lubab kompartei hiinlastel saada koguni kolm last, kuid ka see pole demograafilist kriisi leevendanud. Hiina rahvastiku juurdekasv on nüüd võrdne selliste vananevate ühiskondadega nagu Itaalia ja Jaapan.

Et Hiina rahvaarv püsiks stabiilne, peab igale paarile sündima keskmiselt 2,1 last. 34- aastane Li ütles ajalehele Financial Times, et plaanib üles kasvatada ainult ühe lapse. 

"Lapse kasvatamise kulud on väga suured. Ühest lapsest piisab, meil pole rohkem raha," ütles Li.