Sõja 227. päev: plahvatused katkestasid liikluse Kertši sillal

Kertši väina ületaval sillal, mis ühendab Venemaa mandriosa Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarega, katkes laupäeva varahommikul liiklus, kui selle maantee-osal toimus plahvatus ning silla raudtee-osal süttisid kütusetsisternid. Ukraina analüütiku sõnul võib silla kui peamise varustustee rivist välja löömine ohustada Vene vägesid terves Ukraina lõunaosas.
Oluline laupäeval, 8. oktoobril kell 22.11:
- Krimmi sillal puhkes tulekahju, liiklus sillal on katkenud;
- Venemaa teatel hukkus sillal kolm inimest;
- Putin käskis Kertši silla valvet tugevdada;
- Ukraina sõjaväeluure: Moskvas vahistatakse sõjaväelasi;
- Venemaa nimetas Ukrainasse uue vägede ülemjuhataja;
- Venemaa president Vladimir Putin käskis juhtunu uurimiseks moodustada valitsuskomisjoni;
- Ukraina SKP kahanes üheksa kuuga pea kolmandiku;
- Ukraina võimuesindajad on korduvalt öelnud, et silda võidakse rünnata;
- Zaporižžja tuumajaam töötab diiselgeneraatorite peal;
- Ukraina armeejuht peab võimalikuks Venemaa uut rünnakut Kiievile;
- Ukraina võimud leidsid Lõmanist massihaua;
- Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et on üllatunud sellest, kui arad on venelased.
Putin käskis Kertši silla valvet tugevdada
Venemaa president Vladimir Putin andis laupäeval käsu Kertši silla valvet tugevdada ning tegi valve eest vastutavaks föderaalse juurdlusbüroo FSB.
Putin käskis oma ukaasiga tugevdada ka Krimmi poolsaart ühendavate elektrisüsteemide ja gaasitorude valvet.
Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak ütles laupäeval antud intervjuus, et Kertši sillal toimunud plahvatus on Vene jõustruktuuride konflikti tagajärg, kus ühel poolel on FSB ja eramilitaarfirmad, teisel pool Vene kaitseministeerium ja kindralstaap.
Ukraina sõjaväeluure: Moskvas vahistatakse sõjaväelasi
Moskvas on alanud suur operatsioon, vahistatakse sõjaväelasi ning kesklinnas on liiklus blokeeritud, teatas sotsiaalmeedias Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat.
Arreteerimisi viivad läbi Vene rahvuskaardi (Rosgvardia) eliitüksused ja politsei. Moskva kesklinnas on liiklus blokeeritud ning piirkonnas asuvad sõjaväeüksused on kõrges valmisolekus.
Venemaa nimetas Ukrainasse uue vägede ülemjuhataja
Venemaa kaitseministeerium nimetas Ukrainas sõdivate vägede uueks ülemjuhatajaks Sergei Surovikini.
Financial Times märkis, et tegu on eriti korrumpeerunud ja julma kindraliga isegi Vene armee standardeid arvesse võttes.
Sel nädalal vallandas Vene kaitseministeerium kahe sõjaväeringkonna juhid. Kokku on Venemaal viis sõjaväeringkonda.
Russia's "special military operation" has yet another new senior commander: Sergei Surovikin, former commander of Russia's intervention in Syria.
— max seddon (@maxseddon) October 8, 2022
He's a notoriously corrupt and brutal general even by the Russian army's standards, according to the UK MOD. https://t.co/B93Zln0iW2
Ukraina SKP kahanes üheksa kuuga pea kolmandiku
Ukraina sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahanes tänavuse esimese kolme kvartaliga 30 protsenti, ütles laupäeval Ukraina majandusministeerium.
Ministeeriumi sõnul on SKP suure kahanemise teiseks suureks põhjuseks peale Venemaa sissetungi vihmane ilm, mis on seganud viljakoristustöid.
Plahvatused katkestasid liikluse Kertši sillal
Kertši väina ületaval sillal, mis ühendab Venemaa mandriosa Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarega, katkes laupäeva varahommikul liiklus, kui seal toimus vähemalt üks plahvatus ja raudteel süttisid kütusetsisternid.
Vene sõltumatu meediakanal Meduza kirjutas, et põleng sai alguse sellest, kui ilmselt rünnaku tagajärjel plahvatas silla madalamal, maantee-osal sõitnud veoauto. See süütas silla kõrgemal asuval raudtee-osal kütusemahutid. Ehkki peamine põleng oli raudteesillal, on purustatud ka üks kahest maanteesilla poolest. Plahvatuse tagajärjel varisesid kokku maanteesilla ühe poole kaks sillet.
"Täna kell 6.07 toimus Krimmi silla autotee osal Tamani poolsaare läheduses veoauto plahvatus, mis tõi endaga kaasa seitsme kütusemahuti süttimise silla raudtee-osal, mis olid Krimmi poole suunduva rongi koosseisus," öeldi Venemaa terrorismivastase komitee pressikeskuse teates.
Additional footage pic.twitter.com/w5ngstLp5m
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 8, 2022
"Krimmi sild on suletud nii auto- kui rongiliiklusele, valmistutakse praamiliikluse käivitamiseks," ütles Krimmi okupatsioonivalitsuse transpordiminister Nikolai Lukašenko.
Video of damage to the Crimean Bridge. https://t.co/roEjIKH19B pic.twitter.com/DwsS5O625g
— Rob Lee (@RALee85) October 8, 2022
Tema sõnul töötavad koha peal eriteenistused.
Interfaxi andmeil suudetid osa rongist siiski toimetada Kertši raudteejaama Krimmi poolsaarel.
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 8, 2022
Ühel Twitteris avaldatud fotol on näha, et üks silla kahest teest on niivõrd purustatud, et seda enam autod läbi ei saa.
More detail on damage to both road and rail bridges linking Crimea to Russia. This is big. pic.twitter.com/BTEbdvNbDG
— Oliver Carroll (@olliecarroll) October 8, 2022
Venemaa avas maantee- ja raudteesilla üle Kertši väina 2018. aastal, et siduda tugevamalt 2014. aastal Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaar endaga.
Sild on 19 kilomeetrit pikk ja sellega Euroopa ja Venemaa pikim.
Sõiduautodele ja bussidele avati liiklus sillal 2018. aasta 16. mail, veoautodele sama aasta 1. oktoobril. Reisirongiliiklus avati sillal 25. detsembril 2019, kaubarongid hakkasid seal sõitma 30. juunil 2020.
Venemaa kinnitusel silla see osa, mis võimaldab laevade liikluse läbi Kertši väina, kahjustada ei saanud.
Plahvatustest sillal teatasid oma sotsiaalmeediakontol ka Ukraina õhujõud.
Venemaa teatel hukkus sillal kolm inimest
Laupäeva pärastlõunaks oli Kertši sillalt leitud kolm hukkunut, teatas Venemaa uurimiskomitee.
Komitee sõnul olid hukkunud tõenäoliselt plahvatuse hetkel autos, mis asus plahvatanud veoauto lähedal. Kaks hukkunutest on veest leitud ning praegu toimub nende isikute tuvastamine, ütles komitee.
Uurijad on tuvastanud ka veoauto ja selle omaniku. Veoauto on registreeritud Venemaal Krasnodari oblastis.
Venemaa president Vladimir Putin käskis juhtunu uurimiseks moodustada valitsuskomisjoni, ütles tema pressiesindaja Dmitri Peskov Vene meediale. Peskovi sõnul ei saa vee praegu öelda, kui kaua võtab aega silla taastamine.
Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Aleksandr Baškin ütles, et Moskva vastab arvatavale rünnakule asümmeetriliselt. Riigiduuma saadik Oleg Morozov märkis aga, et sillale korraldatud "terrorirünnak" nätab, et välja on kuulutatud "sõda ilma reegliteta".
Ukraina: sild oli sihtmärk nr. 1
Ukraina võimuesindajad on korduvalt öelnud, et silda võidakse rünnata. Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles augustis, et Ukraina võimud peavad silda legitiimseks sihtmärgiks, kuna see on Krimmis asuvate Vene relvajõudude peamine varustustee.
Ukraina relvajõudude kindralmajor Dmitri Martšenko on öelnud, et sild on sihtmärk number üks niipea, kui Ukraina omandab tehnilise suutlikkuse seda rünnata.
Pärast laupäevast rünnakut kirjutas Podoljak Twitteris: "Krimm, sild, algus. Kõik seadusevastane tuleb hävitada, kõik varastatu tuleb Ukrainale tagasi võtta, kõik mis on seotud Vene okupatsiooniga, tuleb välja lüüa."
Ekspert: silla purustamine ohustab tervet Vene lõunarinnet
Kertši silla purustamine ohustab Vene vägesid kogu Ukraina lõunaosas, kuna on asendamatu sealsete üksuste varustamisel, ütles Ukraina strateegiliste uuringute instituudi analüütik Mõkola Bjeljeskov.
Kui sild on kahjustatud, võib kogu Vene rinne Ukraina lõunaosas kokku kukkuda, märkis Bjeljeskov.
Ehkki Vene väed on haaranud enda kätte Ukraina lõunaranniku idast kuni Hersoni linna ja Krimmini, on sealsed transpordiühendused väga viletsad ning seetõttu eelistas Venemaa saata oma täiendusi Hersoni rindele Krimmi kaudu, ehkki see on pikem tee.
Silla rivist välja viimine tekitas ostupaanika ka Krimmi elanike seas, mis sundis bensiinijaamu ja poode ajutiselt uksed sulgema. Vahepeal teatati ka, et bensiinijaamadest ei müüda kütust kaasa kanistritesse. Lõuna ajal teatasid siiski Krimmi võimud, et igasugu ostupiirangud on tühistatud, kuna poolsaarel on varusid mitme nädala jagu.
Zaporižžja tuumajaam töötab diiselgeneraatorite peal
Ööl vastu laupäeva toimunud pommirünnak elektriliinile, mis varustab Zaporižzja tuumajaama elektriga, sundis tuumajaama energiavarustust ümber lülitama diiselgeneraatoritele, teatasid Ukraina riiklik tuumaettevõte ja ÜRO tuumaagentuur.
Kuigi Zaporižžja jaam praegu ei tööta, on elektrivarustust vaja tuumakütuse jahutamiseks.
Kindlustajad: silla taastamise maksaks kuni kaheksa miljonit eurot
Vene kindlustusfirmad hindasid silla purustatud osade taastamise maksumuseks kuni pool miljardit rubla (8,3 miljonit eurot).
Kremlimeelne uudistekanal RIA Novosti teatas, et Ülevenemaalise kindlustusfirmade liidu hinnangul maksab 200-500 miljonit rubla ( 3,3 – 8,3 miljonit eurot), vahendas Ukraina ingliskeelne vebeisait Ukrainska Pravda.
The Times: Briti valitsuses loodetakse sõja lõppu juba aastavahetuseks
Ukraina vägede edu on tekitanud Briti valitsusringkondades lootuse, et sõda võib seal juba aastavahetuseks läbi saada, kirjutab ajaleht The Times.
Anonüümsust palunud kõrge valitsusametnik ütles lehele, et kui Ukraina edu jätkub, siis tõrjutakse Vene väed aasta lõpuks Donbassist välja.
Samas võib Krimmi poolsaare tagasisaamine olla keerulisem ja võtta kauem aega ning tuua endaga kaasa märkimisväärseid kaotusi. Timesiga rääkinud ametniku hinnangul pole mingit alust arvata, et talvel sõjategevus seiskuks.
Briti allikaga sama meelt oli ka Euroopas asuvate USA vägede endine komandör Ben Hodges. "Lähtudes sellest, mida me näeme, tekib mulje, et see on [Vene vägede] kollaps, vähemalt Donbassis. Ma usun, et venelased tõrjutakse aasta lõpuks 23. veebruari joone taha," rääkis kindral.
Krimmis võivad lahingud siiski kesta kuni 2023. aasta suveni, kuna poolsaarel on väga tugevad Vene üksused. Kui aga Ukrainal õnnestuks Herson tagasi saada, siis avaneks neil võimalus hakata Krimmi tulistama lääneriikidelt saadud mitmikraketiheitjatega.
Samas ütlesid mõned teised sõjandusanalüütikud The Timesile, et Ukraina edu ei ole veel nii kindel ning hoolimata initsiatiivi kaotamisest on Venemaal endiselt Ukrainas ja sealhulgas Donbassis märkimisväärsed sõjajõud.
USA suursaadik Ukrainas Bridget A. Brink ütles samas Ukraina meediale, et ei eelda sõja kiiret lõppu, kuid Ameerika Ühendriigid on valmis Ukrainat toetama pikema aja jooksul, vahendas Jevropeiskaja Pravda.
Ukraina armeejuht peab võimalikuks Venemaa uut rünnakut Kiievile
Venemaa relvajõud võivad korraldada uue pealetungi Kiievile, kuid selliseks rünnakuks vajalike vägede koondamine võtaks kaks-kolm kuud aega, ütles Ukraina ühendvägede komandör.
"See oleks võimalik. Aga selleks on vaja sellised jõud luua. See võtab teatud aja. Vastavate jõudude moodustamiseks on vaja kaks-kolm kuud, teame seda omast käest," rääkis kindralleitnant Serhi Najev reede õhtul televisiooni otse-eetris.
Samas märkis Najev, et Kiiev on praegu kaitstud paremini kui Vene vägede täiemahulise sissetungi alguses pärast 24. veebruari.
Kindrali sõnul on aga võimalik ka Valgevene lülitumine sõtta, kui Minsk "saab Moskvalt vastava korralduse".

Aga kui vastane muudab oma seisundit, siis muudab vastavalt oma jõudusid ka Ukraina," lubas Najev.
Ukraina võimud leidsid Lõmanist massihaua
Ukraina võimud leidsid hiljuti Vene vägede käest vabastatud Lõmani linnast massihaua, seni pole veel selge, kui palju surnukehi sinna on maetud.
Lõmanis leiti massihaud, kuhu kohaliku info kohaselt on maetud nii sõjaväelasu kui tsiviilisikuid, nende täpne arv on selgitamisel, kirjutad Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Samas vahendas Ukraina uudistekanal Ukrinform kõrge politseijuhi ütlust, et hauas on 180 surnukeha.
Ukraina väed võtsid Lõmani oma kontrolli alla eelmisel laupäeval.
Zelenski on üllatunud venelaste argusest
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et on üllatunud sellest, kui arad on venelased.
"Ma olen üllatunud, kuidas sealsed inimesed kõike kardavad, kuidas inimesed kardavad oma mõtteid väljendada, kardavad seda teha isegi sotsiaalmeedias, tulla tänavatele, võidelda oma õiguste eest," rääkis Zelenski usutluses Briti ringhäälingukompaniile BBC.
"See loogika on mulle arusaamatu, ehkki ma tundsin seal nii paljusid inimesi. Aga me oleme nii erinevad," jätkas Ukraina liider.
"Mis nendega juhtus selle paari aastakümnega, mis juhtus, et ta [venemaalane] kardab tulla tänavale, kuna teda võidakse peksta ja panna trellida taha. Ja ta on isegi valmis selleks, et ta võetakse jõuga sõjaväkke ning siin annab ta ennast vangi," rääkis Zelenski.
Tema sõnul saadetakse praegu mobiliseeritavaid sõtta ilma kohase varustuseta nagu kahuriliha. "Kui nad tahavad saada šašlõkiks, siis hästi – tulgu. Aga kui nad on ikkagi inimesed ja leiavad, et see on nende elu, siis nad peavad võitlema," tõdes Zelenski.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 380 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 62 060 (võrdlus eelmise päevaga +380);
- tankid 2472 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5111 (+18);
- lennukid 266 (+0);
- kopterid 234 (+1);
- suurtükisüsteemid 1459 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 341 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 180 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 1079 (+12);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3875 (+13);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 136 (+1).
Suurimaid kaotusi kandis Venemaa Donetski, Bahmuti ja Krmaatorski suundades.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming
Allikas: Reuters, Ukrainskaja Pravda, Interfax, Meduza