Aastakümneid on Eestis kehtinud seadus, mille järgi tuleb näiteks kommertsliinidel tegutsevatel bussifirmadel pakkuda tausta sõitu eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele. Tasuta sõidu eest piletitulu ettevõtjale ei tule ja riik seda praegu ka kuidagi ei kompenseeri. Euroopa Liidu kohtulahendi tuleks ettevõtjale saamata jäänud tulu hüvitada.

Advokaadibüroo Sorainen partner Garri Ginter ütles, et ei saa eraettevõtjate raha ja ressursse juhuslikult ringi tõsta ilma neile seda kompenseerimata. "Selle jaoks on Eestis maksud, mitte koormised," sõnas Ginter. Seesuguse "koormise" tõttu on näiteks reisijaveoga tegeleval LuxExpressil jäänud alates 2016. aastast saamata üle 2,2 miljoni euro piletitulu.

"Me oleme igakülgselt valmis riigiga selles osas dialoogiks ja koostööks, et sünniks lahendus, mis on jätkuvalt mugav ka eelkooliealisele lapsele ja puudega isikule ja teistpidi, mis tagaks, et riigil on ülevaade selle soodustusega sõitjatest ja et ka bussivedajad saavad siis õiglase hüvitise selle eest," sõnas Luxexpressi Eesti ärijuht Ingmar Roos.

Vaidlus riigi ja bussifirmade vahel on kestnud aastaid. Omavahel ei ole suudetud kokku leppida, kas ja kuidas peaks kompenseerima tulu, mis jääb saamata teatud inimgruppidele tasuta bussisõidu võimaldamisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordiosakonna juhataja Ain Tatter rääkis, et Euroopa Liidu kohtulahend toob õigusselguse pikalt kestnud vaidlusesse.

"MKM leidis juba aastaid tagasi, et see säte tuleks ära muuta, kuna see ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, aga lõpuks otsustab seaduseandja. Seadusandja aga leidis, et ei ole otstarbekas seda sätet muuta. Asja keerukust tegelikult ilmestas ka see, et kui LuxExpress esitas kohtukaebuse, siis ka ju meie kohus leidis, et siin võib-olla erinevaid tõlgendusvõimalusi ja pidas mõistlikuks küsida ELi kohtu seisukohta," rääkis Tatter.

Tatter lisab, et halduskohus andis võimaluse leida nõuete osas kohtulik kompromiss ja Euroopa Liidu kohtult tulid suunised, kuidas siis seda hüvitise suurust bussifirmadele arvestada. Osapooled loodavad hüvitise arvestusmetoodika osas kokkuleppele jõuda novembri lõpuks.

Nii Ginter kui ka Roos rõhutavad, et kohtusse ei mindud puuetega inimeste ja eelkooliealiste laste vastu ega vaidlustatud riigi õigust pakkuda neile ühistranspordi kasutamiseks soodsamaid tingimusi.

"Euroopa Liidu kohus ütles meile ühemõtteliselt, et riik võib selliseid kohustusi bussiettevõtjatele panna ja sellega me isegi ei vaielnud. Küll aga vaidlesime selle teise laiendiga, et seda tuleb teha tasuta. Eesti riigi kontekstis on veel olulisem see, et Eestil puudub täna viis või meetod, kuidas üldse kompenseerida neid sõite," sõnas Ginter.

Ka Tatter räägib, et Euroopa Liit ei tühistanud Eesti seadusest tulenevat kohustust pakkuda tasuta ühistranspordi sõitu teatud inimgruppidele.

"Aga riigil lasub siis hüvitamise kohustus. Vedajad ei pea midagi omast taskust kinni maksma, vaid neil on õigus ka hüvitisele ja selle hüvitise arvestamise aluseid me üritamegi praegu vedajatega kokku leppida kuni see seadusesäte kehtib," rääkis Tatter.

"Meil on seaduseandjaga arutlusel, kas seda seadust muudetakse või mismoodi muudetakse. Nii et tulevikulahenduse osas ikkagi riigikogu kui seadusandja otsustab, milline see lahendus saab olema," rääkis Tatter.