Kannik: Venemaa oleks laiaulatusliku raketirünnaku korraldanud igal juhul

Indrek Kannik
Indrek Kannik Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Venemaa oleks tõenäoliselt laiaulatusliku raketirünnaku korraldanud Ukraina linnadele ka ilma Kertši silla sündmusteta, kuid rünnak oleks tehtud paar nädalat hiljem, ütles "Esimeses stuudios" rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik.

Esmaspäeval ja teisipäeval Ukraina linnu tabanud Venemaa raketirünnaku planeerimine algas enne Kertši sillal toimunud plahvatust, ütles Kannik.

"Pigem oleks see tulnud paar nädalat hiljem, sest see oleks venelaste vaates kasulikum olnud, kuivõrd ilmad oleksid olnud külmemad ja elektrikatkestused ja soojakatkestused tekitanuks suurema šoki (Ukraina) ühiskonnas. Vene kodupublik, see eriti imperialistlikult meelestatud osa sellest, nõudis jõulist ja tugevat kättemaksu ja see ajendas rünnaku ajalise ettetoomise," lausus Kannik.

Kanniku sõnul oli Venemaa raketirünnaku taga kindlasti ka soov riigis uudiste peateemat vahetada, kuid pigem oli see sõnum lääneriikidele.

"Rahvusvaheliselt on ka initsiatiivi küsimus oluline. Venelaste narratiiv on olnud, et me pole veel alustanudki sõdimist. /.../ Ja katsetati, kas on võimalik ukrainlased ära hirmutada – see on vähem tõenäolisem – või siis osa lääneriike ära hirmutada," märkis ta.

Samas tähendab viimase aja venelaste malbem tuumaretoorika, et ka lääneriigid on oma karmi vastuhoiatusega õigeid nuppe vajutanud, nentis Kannik.

"Ma arvan, et Venemaa on tänaseks loobunud arvestamast poliitilis-diplomaatilisel tasandil lääne seisukohtadega. Kus ta seda arvestab, on sõnumid, mis puudutavad võimalikku tuumarelva kasutamist. Seal on tulnud sõnumeid vastu ja viimase nädala-paari jooksul on Venemaa tuumaretoorikat alla tõmmanud," lausus ta.

Kannik ei nõustunud spekuleerima, kes Kertši silla rünnaku taga oli, kuid märkis, et kasu sai sellest kõige rohkem ikkagi Ukraina.

"Ma ei välista, et (kasu oli) ka mõnel Vene rühmitusel, kes tahavad oma asja ajada, aga kokkuvõttes Ukrainal, kuivõrd Vene lõunarinde logistika, mis on niigi habras ja mitte kõige efektiivsem, selle kindlustamine muutub veel keerulisemaks. Vene logistika käib ikka väga palju raudtee kaudu ja kuna näeme, et raudtee osa sillast ei toimi üldse ja ei toimi tõenäoliselt mitu nädalat, siis see väga oluliselt raskendab Vene vägede varustamist Hersoni ja Zaporižzje oblastis," rääkis Kannik.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuuido", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: